Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Mark Soosaar Vikerraadio sünnipäeva eel: "Kutsun kõiki oma kolleege oma mõtteid jäädvustama!"

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Uues olukorras, mis algas 24. veebruaril, on eriti tähtis, et me täidaksime oma põhiseadust." Ilmar Tomusk peab silmas muuhulgas ka seda, et põhiseaduse järgi on igal ühel Eesti riigis õigus saada eestikeelset haridust.

Lauri Vahtre: "Meie ajalugu on kulgenud laias laastus kahe suure jõu tallermaaks olles, need on Saksa ja Vene. See on selline hall tsoon, kus aeg-ajalt tuleb mängida ühe või teise poole vastu ja vaadata võimalust, kuidas iseseisvaks saada. Ukrainlastel on midagi sarnast, ikka peamiselt see, et on Poola ja on Vene. Nemad on siis ka olnud kahe suure jõu vahele surutud."

Siim Kallas rahareformi esimesest hommikust: "See oli omamoodi sürrealistlik pilt: päiksepaisteline ilm, tursked higised mehed loopisid rahakotte autode peale. Nagu filmis pangaröövlid!"

Siim Kallas rahareformi õnnestumise põhjustest: "Peafaktor oli rahva tohutu vaimustus!"

TÜ kaasprofessor Kaarel Piirimäe: "Meie õnneks ei olnud me üksi! Probleem - võõrvägede viibimine iseseisvuse taastanud riikides - oli rahvusvaheliselt oluline."

Hellar Lill: "Kaitsevägi ei saa kunagi valmis, me peame kogu aeg riigikaitset arendama ja kaitseväge täiendama, sest muidu võib juhtuda, et keegi teine teeb seda meie eest!"

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill: "See vaidlus, kas iseseisev kaitsevõime või rahvusvaheline sõjaline koostöö, riigikaitse alane koostöö, oli vaidlusteema läbi kogu kümnendi (1990. aastad) ehk kuni NATOga liitumise konkreetsete sammudeni." Saade on Eesti riigikaitse sünnist ja kaitsejõudude ülesehitamisest pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal.

Komisjoni tegevjuhi Toomas Hiio hinnangul oli komisjoni raportitest kõige huvitavam kolmas raport Nõukogude okupatsiooni kohta aastast 1944, sest seal oli asju, mis laialt teada ei olnud. Toomas Hiio: "Üks huvitavamaid teemasid on selles raportis repatrieeritute kohtlemine ehk nende kohtlemine, kes Saksamaalt tagasi toodi või tulid; repatrieeritute laagrid Paldiskis ja Põllküla kandis ja nende inimeste kategoriseerimine."

Komisjoni tegevjuht Toomas Hiio: "Komisjon koostas poolpoliitilise hinnangu: raportites tuuakse välja olulisemad faktid ja defineeritakse süü, aga süüdi saab mõista loomulikult kohus."

Martti Kalda: "See et suur Nõukogudemaa need inimesed üldse siia suunas, näitas, et Eestit peeti eriliseks kohaks, viisakaks kohaks." Martti Kalda sõnul soovis Nõukogude Liit Eestiga näidata oma paremat poolt.

Eesti rahvapärasest ajaarvamisest, muinsustest, mida käega katsuda ei saa. Juttu on aasta sisemisest jaotusest ja kalendrikuude nimetamisest. Millest milleni arvestasid aega muistsed eestlased ja millal sai eestlastele omaseks kalendrikuid kasutada? Räägib ajaloodoktor Lauri Vahtre.

Olav Osolin: "Minu jaoks on see väga armas mälestus, kahju et see otsa sai!" Seltskond oli aastatel 1979- 1981 Eesti Raadios töötanud Osolini sõnul väga tore ja saates sellest toredast seltskonnast, kellega "juhtus igasuguseid lõbusaid asju", ta saates räägibki.

Olav Osolin meenutab: "Eelolümpia ajal, kui sõitsime paadiga merel, siis märkasin äkki, et allveelaev tõuseb minu kõrvalt üles, andsin kohe reportaaži ja ütlesin, et meil siin hakkavad võistlejad tulema juba vee alt!"

Trivimi Velliste: "Vaba rahvas on mitmehäälne." Seda, et vabadusega käib alati kaasas vastutus, tuleb Trivimi Velliste sõnul meil veel õppida.

Trivimi Velliste: " Kogu selle päeva pühitsemise sügavam mõte on, et inimesed oma tavaliste toimetuste juures mõtleksid tänutundega kasvõi korraks, et me oleme saanud vabaks ilma uue vabadussõjata ja oleme kokku olnud kauem vabad, kui võõra ikke all!"

"Meie rong hakkas liikuma selles mõttes, et perspektiiv NATOga ja ELga liitumiseks avanes," ütleb diplomaat Kalev Soicescu kommenteerides OSCE 2001. aasta otsust lõpetada vähemusrahvuste ülemvoliniku Max van der Stoeli missioon Eestis.

Raimo Aas: "Eks huumor oli rahvale tol ajal vajalik ja on hea, kui saad teha tööd, mida vajatakse. Nüüd on teised ajad ja teised inimesed, vanker liigub ja läheb edasi!" Toivo Tootsen: "Igal ajal on oma huumor, praegused humoristid on täpselt sama head!"

Toivo Tootsen: "Kui elu hakkas laabuma, siis polnud huumor enam elutähtis. Nalja oli hea teha küll ja hea oli naerda, aga elutähtsaks muutus enda elu edendamine." Toivo Tootsen ja Raimo Aas kinnitavad ühest suust, et naljategemine on tõsine asi.