Käbi Ei Kuku... | Vikerraadio | Err

"Praegu tuleb küll süümepiin peale, kui ta räägib niimoodi. Siis ma seda hingelist masendust ei märganud," tõdeb Marek Lemsalu, meenutades aegu, mil jalgpallurikarjäär teda tagasi koju tõi, aga Norras hästi kohanenud tütar Liis sõpradest lahkumisega kuidagi ei leppinud.

Alustame uut hooaega!

Maapoisina Rapla kandis sirgunud Urmas Sõõrumaa ütleb, et oli liider juba koolipõlves, kui tuli spordimansasid kokku panna või kellegi eest seista.

"Ma ei olnud lühikese keti otsas," meenutab Hardi Volmer lapsepõlve, kuhu jäid ka mõned skandaalihõngulised episoodid. Kui elupõletamine juba kõrgemad tuurid saavutas, ähvardasid vanemad tehnikumi ja teerullijuhi ametiga.

Ooperi- ja operetisolist Väino Puura ütleb, et maatöö oli kontimööda küll, aga esimesel võimalusel "põgenes" ta linna. Tartus ootasid teda nii lauljaharidus, esimesed rollid Vanemuises kui ka neiu Sirje, kellest sai tema abikaasa ja ühiste laste Annika ja Rene ema.

Tõnu Kaljuste tõdeb, et muusikast lahus on tema kulgemist võimatu vaadelda. Isegi koolivahetuseni teises klassis viis konflikt muusika ja pillimängu tõttu: senised kaasteelised ei arvanud klaveril poosetamisest just eriti palju ja korraldasid tänaval kambaka.

Kuigi lapsena tehtud rollid "Nukitsamehes" ja "Keskpäevas" ei kukkunud pahasti välja, veensid need Ülari Kirsipuud ennast tulevikus enam mitte näitlemisele mõtlema. Ema ja elu serveerisid hoopis pilliõppe ja muusik temast saigi.

Kuigi Getter Jaani harjus ema töö tõttu lavadega lapsena, polnud ta avalikel esinemistel sugugi nõus suud lahti tegema. Seetõttu peab tantsujuhi ja lavastajana tegutsev Katre Jaani tütre esiletõusu saates "Eesti otsib superstaari" tohutuks eneseületuseks.

Emadepäeval räägivad oma loo kauaaegne lasteaiaõpetaja Aimi Milling ja tema näitejuhi haridusega poeg Madis, kes tegutseb viimastel aastatel aktiivselt ka poliitikalaval.

Näitleja Liina Tennosaar räägib muigel sui, et tema isa Kalmer ei pidanud tütart ilmselt väga ilusaks lapseks. See seletaks pehmelt öeldes ebatavalisi anatoomilisi eksperimente, mida tema välimuse muutmiseks lapsepõlves ette võeti.

Keraamik Georg Bogatkin, kelle ema oli eestlane ja isa venelane, räägib sissejuhatuseks huvitava loo.

Jahtklubis olid Jaanus Nõgisto jaoks valmis parim paat ja purjed, aga spordirahva kurvastuseks valis ta pillimängu. Ruja kitarristina kindlustas ta endale koha meie rokiajaloo tähtsamatel lehekülgedel. Rokenroll käis Nõgistoga kaasas aga juba tunduvalt varem.

Anne Reemann õppis Otsa koolis paar aastat laulmist, aga publiku ette jõudis ta ikkagi näitlejana, taskus lavaka diplom. Tutvus kurusevenna Elmo Nüganeniga viis abieluni ja kuigi esimese lapse sündi tuli oodata murettekitavalt kaua, on nende peres kolm tütart.

Jutuajamine Märt ja Kadri Hundiga sai südamlik ja kohati pisarateni liigutav. Kurbusega peame teatama, et Märt Hunt ise ei jõudnudki saadet kuulata, sest ta lahkus meie seast ootamatult laupäeval. 19. märtsil oleks helilooja, pedagoog ja ansamblite juht Märt Hunt saanud 80-aastaseks. Intervjuu Vikerraadiole jäi kahjuks tema viimaseks. Kokkuleppel lähedastega on saade siiski eetris, et mälestada muhedat ja sooja muusikameest.

Kuigi laulusalm ütleb, et Karuks istus vangitornis, pole selles grammigi tõde. Asjaosaline ise rõhutab, et juba lapsena oli ta hea poiss ja palju muret temaga ei olnud. Niisiis on meil külas Tiit Karuks - ajakirjanik erus, nagu ta ise ütleb - ja temaga koos tütar Epp Kruus.

Virumaa lauluemaks hüütud Viivi Voorand on laulu, tantsu ja pillimängu armastanud nii kaua, kui end mäletab. Juba plikatirtsuna tuli Mulgimaal tantsurühmale saateks mängima hakata kohe, kui jaks akordionist üle käis.