Keelesaade | Vikerraadio | Err

Folklorist Kristi Salve (fotol Tartu stuudios): "Lätlase lemmikroog on muidugi teine lätlane, mitte eestlane!"

"Lätlased kodustavad meie kohanimesid täpselt samuti, nagu meie nende omi," kinnitab keeleteadlane Lembit Vaba. Lätlastel ei ole kõiki meie täishäälikuid ja läti keeles olevad grammatilised sood nõuavad seda, et kõik kohanimed tuleb vormistada, kas nais- või meessooslistena.

Ajakirjanduse uurija Roosmarii Kurvits: "Esimene maailmasõda pani Eestis aluse uudisajakirjandusele." Saates on juttu sellest, kui kiiresti ja mil moel said eestlased teada Franz Ferdinandi tapmisest.

Vikerraadios oli juba seitsmendat korda keelevõistlus TUUM, kus žürii antud tekstist tuli üles leida selle tuum ja teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte. Nüüd on aeg käes teada saada, kuidas võistlus lõppes. Zürii esimees Tiit Hennoste kuulutab saates välja võitjad.

Missugused on masintõlke puudused ja missugused voorused ja neurotõlke puudused ja voorused? Mida tõlgib masin valesti ja mida tõlgib inimene valesti?

"Palun rääkige eesti keeles!" - see on üleskutse inimestelt, kes õpivad eesti keelt ja soovivad seda rääkida. Selleks on ajakirjanik Natalja Kitami eestvedamisel algatatud samanimeline ettevõtmine, millega saavad kõik soovijad ühineda.

Säuts ja tviit, prügipimedus, kaugvõti, klikiaeg, taskusaade - väike valik sõnadest, millest saates jutt on.

Autonduse oskussõnavarast, kuidas rääkida autondusest selges ja ilusas eesti keeles ja mis roll on selles ajakirjanikel. Autosõnastikust, mis on veerand sajandiga paberilt veebi jõudnud. Võrguväljaannet uuendatakse pidevalt.

Juba viiendat aastat tunnustatakse Eestis selge sõnumi auhinnaga neid ettevõtteid ja organisatsioone, kelle avalik info on selge ja arusaadav ning lähtub eelkõige kasutaja vajadustest.

Mare Kitsnik: "Eesti keele õppimise teeb venelastele raskeks hirm, et eesti keel on raske."

Piret Järvela: "9. klassiga lõpeb eesti keele õigekirja õpetus. Eeldatakse, et 9. klassi lõpus saavutab õpilane sellise taseme, mis teda läbi gümnaasiumi, ülikooli ja tööelu aitab. Kui seda sugugi ei kontrollita, on see vastuolus kohustusliku põhihariduse olemusega."

Keeleteo 2016. aasta tunnustuspreemia puhul öeldi: "Vikerraadio "Keelesaade" on esinduslik oma haarde poolest." Tõepoolest leiab " Keelesaate" varamust suvepuhkuse sisustamiseks saateid igale maitsele. Saateid on nii keele ajaloost ("See pöörane pöördsõna."), õigekeelsusest, lõimumisest, keeleraamatutest, emakeeleõpetusest, keelepoliitikast, võõrkeeltest, tõlkimisest ( "Ooperitõlge"), terminoloogiast kui ka loomanimedest ("Lemmikloomanimed."). Leidke oma! Saate autor on Piret Kriivan.

Kolmekeelne Luksemburg - missugune koht ja roll on selles ühiskonnas letseburgi keelel prantsuse ja saksa keele kõrval? Kui vana on letseburgi keel, missuguses olukorras kasutab luksemburglane saksa, missuguses prantsuse ja missuguses letseburgi keelt? Mida meil on õppida letseburglastelt, räägib pikka aega Luksemburgis tõlkijana töötanud Mall Laur (fotol).Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. juunil kell 15.05.

Maret Nukke: " Eestlastele on jaapani keelt tunduvalt lihtsam õpetada kui teistele eurooplastele." Samas soovitab Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor eestlastel käed jaapanlastega suheldes enda ligi hoida, sest energilised käeviiped võivad jaapanlasele anda vale signaali. Juttu on teises saates jaapanlaste viisakuskeelest.

Jaapanlaste viisakat kummardust teame hästi, aga kas viisakus väljendub ainult jaapanlase kehakeeles või saab viisakust rõhutada ka keeleliste väljendite valikuga, kas jaapanlased sinatavad või teietavad, kas jaapanlased räägivad ka rumalasti?

Reet Kasik: "Riik lihtsalt ei tule toime, kui teda igapäevaselt toimimas hoidvad inimesed ei valda korrektset kirjakeelt või ei hooli sellest." Keelesaatelised Reet Kasik ja Piret Kriivan arutavad eesti keele murestikku.

Kirjaviiside vahetusest Eestimaal, korrapäratust, vanast ja uuest kirjaviisist; sellest, mis on vanadest kirjaviisidest alles meie kirjapruugis ja mida selle vanaga peale hakata, räägib saates ajaloolane ja genealoog Fred Puss. Saame teada ka, kas kirillitsa on kuidagi meie nimede kirjutamist kuidagi mõjutanud.

Eduard Ahrensi grammatika uue tema loodud kirjaviisiga ilmus 175 aastat tagasi. Kirjaviiside vahetusest ja sellest, kuidas suhtuda korrapäratu ja vana kirjaviisi järelmõjudesse meie ees- ja perekonnanimedes räägib genealoog Fred Puss (fotol).

Kadrina keskkooli õpilane Krislin Mägi (vasakul): „Vikerraadio hoiab eesti keelt ja toetab selle arengut ”. Koeru keskkooli õpilane Triin Aasa: „Ma arvan, et eesti keelt on vaja kaitsta inglise keele, lohakuse ja lõpuks hääbumise eest!”

Tänapäeva eesti keeles on sõnal taevas kaks peamist tähendust: ruumiline asukohatähendus ja (mõtteline) jumala(te) asupaiga tähendus. Kust on pärit sõnad taevas ja jumal, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ann Veismann.