Keelesaade | Vikerraadio | Err

Eestikeelset veebipõhist teatmeteost Vikipeedia saavad kõik, kellel on tahtmist, arendada ja täiendada. Teises tunnis kuuleme, kuidas Priit Ennet kirjutab artikli teadussaate „Labor” kohta. Juhendavad vikipedistid Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Saatest saab ka häid nõuaandeid ja näpunäiteid mitmeks erinevaks juhtumiks ja arutleme ka selle üle, mida teha, kui vikimaailmas reegleid rikutakse. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 15. aprillil kell 15.05.

Eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia Vikipeedia on paljude jaoks juba igapäevane abivahend. Veebientsüklopeedia on siiski veel poolik ja vajab täiendamist. Vikipeediat saavad kõik aidata edasi arendada. Kuidas kirjutada vikipeediasse artiklit ja kuidas Vikipeedias toimetada ja käituda, räägivad vikitunnis Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Õpilased on Priit Ennet ja Piret Kriivan. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 8. aprillil kell 15.05.

Miks me naerame, mis on nali, mis on huumor? Saates on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste. Kas nali on naljaasi või tuleb naljasse ja naljategemisse täie tõsidusega suhtuda?Miks naljad ja huumor aja jooksul muutuvad ja mis on teistmoodi tänapäeva naljategemise juures. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 1. aprillil kell 15.05.

2017. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“. Žürii: „Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos. Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja -õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija."Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 25. märtsil kell 15.05.

Kas eestlastel on huvi õppida soome keelt, kas soome keelt on Eestis võimalik õppida nii palju, kui soovijaid on, ja kas Eesti ühiskonnal on vaja soome keele oskajaid? Kas Eesti riigil on olemas võõrkeelepoliitika ja missugune koht on selles poliitikas soome keelel? Saates on õpetajad Karola Velberg ja Piret Meresma Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatusest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulae 18. märtsil kell 15.05.

Tartu Ülikooli kirjandusteadlane Mart Velsker „ Eesti kirjandusloos on kaks suuremat puhangut, kui on kirjutatud luuletusi keelest. Esimene on 19. sajandi teine pool ja natuke ka 20 sajandi algus ja teine puhang on laiemalt viimased 50 aastast, kui on keeleteemat peegeldatud.” Kui ärakmisajal on rahvusliku külje rõhutamine, siis nüüd on Mart Velskri sõnul tähtsam tunne, et keel ongi luule tuum ja luule olemus. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 11. märtsil kell 15.05.

Maa, ema, isa ja keel on iidvanad sõnad. Millal hakati rääkima maakeelest, emakeelest ja millal eesti keelest, sellest räägib Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Läheneva emakeelepäeva eel räägime Kristjan Jaak Petersonist, kes küsis „kas siis selle maa keel laulutuules ei või igavikku omale otsida” ja Johann Voldemar Jannsenist, kes Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. märtsil kell 15.05.

Birute Klaas-Lang: „Leedu keelet loetakse vanimaks praegu kõneldavaks indoeuroopa keeleks ja seetõttu on ka arusaadav, miks leedu keelehooldajad soovivad seda vana ja unikaalset keelt alles hoida!" Eesti-leedu segaperest pärit Birute Klaas-Lang kirjeldab saates leedu keele erinevusi eesti keelega võrreldes ja räägib Leedu keelepoliitikast ja sellest, mida leedulased ise oma keelest arvavad. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 18. veebruaril kell 15.05.

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," räägib saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut (fotol). Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida. Saates on juttu nii uuest Eesti keelevaldkonna arengukavast kui ka varasematest ja Eesti keele-elust laiemalt.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

Kas eesti keeles rääkimine on põnev tegevus, nagu pusle kokkupanemine? EKI juhtivteadur Kristiina Ross (fotol) arvab, et veel põnevam, sest kui eesti keeles paned ühe „tüki” juurde, siis kõik „tükid” muudavad üksteist. Saate ajendiks on eesti kirjanduse tõlkija, kirgliku sõnasõbra Jean-Pierre Minaudier´ raamat „Grammatika ülistus”, milles on palju põnevat ka eesti keele kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. veebruaril kell 15.05.

Kas keeleseadus vajaks muutmist või kohendamist? Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, kuidas teised õigusaktid või riigis tehtavad reformid, nagu näiteks haldusreform, mõjutavad keeleseaduse täitmist. Mis puudutab probleeme ärinimedega, siis pole Ilmar Tomuski sõnul olnud põhimõttelisi vaidlusi venekeelsete väikeettevõtjatega, kes keelduksid eestikeelse teabe väljapanemisest. Kellega on probleeme? Keeleinspektsioon on jälginud kaebuste tõttu audioreklaame kaubanduskeskustes. Missuguste järeldusteni on jõutud, kuulete saatest.

Uue keelekava eesmärk on kindlustada, et „Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli.” Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner kinnitab: "See eesmärk on ka riigi ees, et Eesti riik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt.”Saates on jutt "Eesti Keelevaldkonna Arengukavast 2018- 2027", mis peab asendama eelmise "Eesti keele arengukava aastatel 2011–2017."

„Elame monoloogide ja muljeavaldamise ajastul, ” arvavad Vikerraadio keelesäutsujad.„Kus on sõnum, miks on seda vaja nii pikalt keerutades selgitada,” küsib Priit Kruus ja vastab Riina Eentalu: „Seda ei ole tahetud sulle öelda, sellepärast see pikk narratiiv seal ümber. Kui ei ole selgelt välja öeldud, siis ei ole seda tahetud teha!” Riina ja Priit (fotol ka saate helirezissöör Vivika Ludvig) jagavad saates oma mõtteid eesti keelest, murekohtadest ja rõõmudest. Kuulake „Keelesaadet” pühapäeval 14.02. kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

Šotimaa keeltest kogu nende keerulise minevikuga räägib Eesti Instituudi koolitusjuht Lea Kreinin. Kui paljusid keeli Šotimaal kõneldakse, kui paljud neid keeli kõnelevad, mille poolest keeled üksteisest erinevad, missugustes keeltes õpitakse praegu kooliski ja kuidas need keeled kõlavad? Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. jaanuaril kell 15.05.

Viru luuletaja Suokass on üks vähestest, kes on uurinud viru murret. Suokass: „Nied kohalikud kieled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja rohkemate väl´lendusviisidega kui üks normieritud kiel on. Miks peaks võtma võerkieltest tobedaid või kohmakaid tuorlaenusi, kui meil on võtta oma kieltest sõnu, mida aktiivselt tarvitatasse või mida enam ei tarvitata” Saates räägib Suokass oma emakeele tulevikust, oma luulest ja Raadioteatri jõulu-eelsest etendusest „Tagassi inglite juure”.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 17. detsembril kell 15.05.

Turu Ülikooli eestlannast soome keele professor Annekatrin Kaivapalu räägib oma tööst, soome keelest. Juttu on soomlaste keele- ja kõnekultuurist, eesti ja soome keeleteadlaste koostööst ja sellestki, kust on pärit või kes mõtles välja väga levinud tervitussõna ”moi”. Ja sellest ka, kas tõesti saab soomlane sõnaga „nonii” rääkida ära suurema osa oma juttudest.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. detsembril kell 15.05.

Kuusalus avati sellel suvel mälestusmärk tänapäevase eesti keele ortograafia loojale Eduard Ahrensile (fotol). Ahrensi teeneid oskas hinnata juba nende kaasajal Soome keelemees Elias Lönnrot. Elias Lönnroti Eestis käigust 1844. aastal, tema kohtumistest Eestis ja tema külaskäigu mõjust eesti keele arengule räägib soome keeleteadlane ja Eesti Emakeele Seltsi välisliige Hannu Remes (alumisel pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 3. detsembril kell 15.05.

„Tinniat, tinniat, tintinnabulum...” Nii kõlab ühe tuntud jõululaulu refrään ladina keeles. Ladinakeelsest popmuusikast, kaasaegsest kirjandusest ja akadeemilisest elust räägib Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (pildil).Aga me saame teada ka, kui vanad on ladinakeelsed väljendid Carpe diem, o tempora o mores, sic transit gloria mundi, homo soveticus ja kuidas kõlas Caesari suus tema kuulus lause veni, vidi ,vici?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 26. novembril kell 15.05.

Kas ladina keel on surnud keel või hoopis tulevikus taas lingua franca? Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (fotol) räägib saates, kes, kus ja millal rääkisid ladina keelt, kes räägivad praegu 21. sajandi esimesel veerandil ladina keelt ja jutt ei ole siin mitte ainult teaduskeelest, vaid ka ladina keelest kõnekeelena ja popkultuuris. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 19. novembril kell 15.05.

Missugune on teie esimene mälestus isast või vanaisast, kellega olete seda mälupilti jaganud? Kui oleks õigel ajal taibanud küsida, mõtleme sageli siis, kui on juba liiga hilja. Lahendus on olemas: pangem mälestused kirja, et lastel ja lastelastel oleksid need võtta, kui huvi tekib! Folklorist Mare Kõiva räägib keelesaates, kuidas ja kellele kirjutada ja kas mälestuste kirjapanemisel on ka tabuteemasid.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 12. novembril kell 15.05.