Keelesaade | Vikerraadio | Err

Ilmar Tammelo(1917-1982; fotol) on eesti õigusteadlane ja õigukeele uuendaja. „Ilmar Tammelo tõstis oma eestikeelsete õigusfilosoofia tekstidega meie õiguskeele uuele kõrgemale tasemele, nii et selles sai hakata pidama õigusalaseid teoreetilisi diskussioone”, kinnitab õigusteadlane Peeter Järvelaid. Saates kuuleme Ilmar Tammelo kujunemisest maailmas tunnustatud õigusfilosoofiks hoolimata kehvast tervisest ja keerulistest aegadest.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 5. novembril kell 15.05. Foto: Tartu Ülikooli muuseum.

Õigusteadlase Peeter Järvalaiu hinnangul on Tartu Ülikooli õppejõud surve all, et nad hakkaksid ladina keelt õpetama inglise keeles. Selle foonil küsib dotsent Järvelaid: „ mis on juura tulevik? ”Saates on juttu ladina keele rollist eesti õiguskeele arendamisel, andekatest juristidest ja õiguskeele uuendajatest Ernst Einist ja Artur-Tõeleid Kliimannist. Ernst Ein tõlkis eesti keelde õigusterminoloogia jaoks olulis teose Pietro Bonfante „Rooma õiguse ajaloo” ja Artur-Tõeleid Kliimann oli esimene õigusteadlane, kes kirjutas doktoritöö eesti keeles.

Missugused õiguskeele terminid mõtles välja keeleuuendaja Johannes Aavik? Kui natuke mõelda, siis tuleb mõni kindlasti meelde, näiteks mõrvama. Õigusteadlane Peeter Järvelaid räägib saates õiguskeele loojatest, meestest, kes riiki ülesehitades jõudsid ka eesti keele arendamisega tegeleda . Kes need mehed olid ja kuidas nad õiguskeelt rajasid?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 22. oktoobril kell 15.05.

Nimepillamine on tuntud inimeste, ettevõtete, pealkirjade jms mainimine kõnes või kirjas. Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse lektor Janek Kraavi räägib, miks "nimesid pillatakse", kus on nimepillamise ja osundamise piir ja kas nimepillamisest ka kasu võib olla. Juttu on ka pildipillamisest ja arvupuistamisest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

Küllap tahame kõik lepingut, kasutusjuhendit või ka väiksemaid infosõnumeid saada sellises keeles, et me ka loetut mõista võiksime. Et selget keelekasutust edendada korraldatakse Eestis selge sõnumi võistlust. Selle aasta võitjad saavad selgeks tuleval nädalal, aga keelesaates on eelmisel aastal tunnustuse pälvinud Maksu- ja Tolliameti esindaja Karin Aleksandrov (pildil). Saate autor on Piret Kriivan. kuulake 8. oktoobril kell 15.05.

Professor Birute Klaas-Lang: „Tartu Ülikoolis on ingliskeelsetel õppekavadel õppimas ligi 600 üliõpilast, aga kurioosne on hoopiski see, et 35% neist on Eestist pärit. See tähendab, et mõne eriala eestikeelsed õppekavad on suletud ja ei olegi võimalik neist magistri tasemel eesti keeles õppida.”Professor Klaas-Lang käis kuulamas ka venia legendi loengut mõtteloo professori ametikohale.Saates kuulete, mida Eesti Keelenõukogu kauaaegne esimees toimunust arvab. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 1. oktoobril kell 15.05.

Juba 6. aastat toimub keelevõistlus Tuum, milles saab panna proovile oma oskust teha kokkuvõte mahukast tekstist. Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste räägib, kuidas žürii sobiva teksti välja valib, missugused on levinumad probleemid, kas lühisõnumeid kirjutama harjunud tviterdajatel on kokkuvõtte tegemine hõplsam või hoopis raskem. Ja annab kasulikke nõuandeid. Tuuma saab teha siin!

Tartu Ülikooli kirjastuse sarjas "Eesti keele varamu" on ilmunud kolmas raamat: "Eesti keele süntaks". Kollektiivne monograafia on kõige ulatuslikum ülevaade eesti keele lauseehitusest. Eeskätt on raamat mõeldud keeleinimestele, kuid sellele käsitlusele tugineb edaspidi nii keeleuurimine kui ka keelekorraldus, keeleõpe ja keeletehnoloogia. Eesti keele lausest ja lauseõpetusest räägib emeriitprofessor Mati Erelt.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 17. septembril kell 15.05. Foto on tehtud raamatu esitlusel.

Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Anneli Baran (fotol) räägib Charles Dickensist ja Samuel Wellerist, Astrid Lindgrenist ja hulkur Rasmusest, Martin Lutherist ja tema kõnedest, sest neid nimesid ühendavd vellerismid. Mis on vellerism ja kui palju seda ka eesti keeles, eesti rahvaluules, kõnepruugis ja kirjanduses esineb, seda saab teada uuest keelesaatest. Saate autor Piret Kriivan. Kuula 10. septembril kell 15.05.

Kuidas on võimalik teha ühele keelele kirjakeelt,millega tuleb arvestada, mida silmas pidada, selgitab votoloog Heinike Heinsoo (foto ingerimaa.ee). Kas koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvat vadja keelt on võimalik päästa hääbumast, kuidas kõlavad vadja keeles meile tuntud laste- ja mängulaulud, kui palju on vadjalasi veel alles?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 3. septembril kell 15.05.

Keeleinspektsioonil on alates 2016. aastast õigus lisaks töötajate keeleoskuse kontrollimisele hinnata ka keelefirmade tegevust. Missugune on eesti keelt võõrkeelena õpetavate keelefirmade tase, sellest räägib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk (pildil). Juttu on teistestki aktuaalsetest küsimustest: eesti keel vene lasteaedades, meie ärinimedes ja suuremate linnade tänavatel. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 28. mail kell 15.05.

Brexitist mõjust Euroopa Liidus kõneldavatele keeltele on seekordne keelesaade. Kuidas mõjutab Brexit inglise keele käekäiku ja staatust, kas ja kuidas mõjutab see omakorda eesti keelt. Saates on keele- ja õigusteadlane Merike Ristikivi. Juttu on sellest,*kuidas on reguleeritud keelte staatused EL-is, missugused on Euroopas õigushariduse, seaduste ja kohtupidamise keel. Samuti on juttu ladina keelest õigukeelena. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 21. mail kell 15.05.

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksam on tehtud, õpetajad on tööde parandamisega poole peal. Missugused on tänavuste koolilõpetajate lemmikteemad ja missugused üleanded tuli koolilõpetajatel lahendada? Kas riigieksam võib lähiajal veelgi uueneda? Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eesti keele riigieksami töörühma juht, GAG-i ja Reaalkooli õpetaja Anu Kell, kes on olnud viimased kümmekond aastat ka riigieksamikirjandite parandaja.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 14. mail kell 15.05.

„Eesti-mari sõnaraamat" on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos. Sõnaraamatu toimetaja on EKI keeleteadlane Sven-Erik Soosaar (foto: Vikipeedia). Lisaks abile sugulaskeelte sõnavara mõistmisel toetavad need sõnaraamatud väiksemate võimalustega sugulaskeelte arendamist. Ka „Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab keeleuuenduslikke sõnu, põhimõttega eelistada omatüvesid vene toorlaenude asemel. Sõnaraamatu leiab instituudi kodulehelt: portaal.eki.ee/sonaraamatud. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 7. mail kell 15.05.

Tere-liikumise eesmärk on õpetada eestlased taas teretama. Liikumise eestvedaja, sisearhitekt Ivi-Els Schneider usub, et lihtne viisakusväljend aitab Eesti elu edendamisele kaasa. Saates mõtleme elus ettetulevate olukordade peale, kus teretamine meelest ära kipub minema. Mis on selle põhjused ja kas me tegelikult tahame teretamata olla?Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 30. aprillil kell 15.05.

Meie lindudel ja taimedel on päris oma eestikeelsed nimed, on palju laenatuid, mugandatuid, täiendatuid, aeg-ajalt tuleb ette sedagi, et keelekasutajad otsustavad taimel või linnul nime ära vahetada. Kuidas on aga uute võõramaiste liikidega, kuidas valitakse neile sobiv eestikeelne nimi? Kevadises keelesaates on külas taimeteadlane Toomas Kukk ja linnuteadlane Eerik Leibak. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 16. aprillil kell 15.05.

Kevadises keelesaates on külas taimeteadlane Toomas Kukk ja linnuteadlane Eerik Leibak. Hakkame arutama seda, kuidas linnud ja taimed on eesti keeles oma nimed saanud ja kuidas uusi nimesid pannakse. Miks komisjonid palehigist töötavad, et uutele taime- ja linnuliikidele eestikeelseid nimesid panna, kellele seda vaja on? Sekka kuuleme ka põnevaid nimelugusid. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 9. aprillil kell 15.05.

Säutsupääsuke Keiti Vilms kutsub üles õppima igal päeval ühe uue sõna! 2016. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28 mullust keeletegu ja nende hulgast valis rahvas parimaks Säutsupääsukese kalambuurid. Keiti Vilms räägib saates, kuidas tema kalambuurid sünnivad, kes võib emakeelega mängida, kuidas keelega mängida ja miks on ikka lugemine ja paberraamatud tähtsad. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 2. aprillil kell 15.05.

Kas emakeeleõpetus on liiga õigekeelsuskeskne, nii et pärsib eneseväljendusoskuse arendamist? Mida peab eesti keele õpetaja õpilasele selgeks õpetama, missugused on õpetaja võimalused seda teha ja missugune on õpilase roll selles protsessis?Mida arvavad õpilased õigekeelsusnormidest ja keelelistest vabadustest?Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu (foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht).Kuula 26. märtsil kell 15.05.

Miljon+ (http://www.miljonpluss.ut.ee/) on Vikipeedia arendamise projekt, milles saab kaasa lüüa igaüks, kes soovib eesti keele ja kultuuri tulevikku kindlustada. Eestikeelsete artiklite arv loodetakse viia aastaks 2020 miljonini, et luua sel viisil kõigile eestlastele vajalik mahukas vaba entsüklopeedia. Eestikeelses Vikipeedias on täna 155 000 artiklit ja suure osa sellest sisust on loonud kõigest mõnikümmend inimest.Kuidas jõuda miljonini, räägib EKI vanemleksikograaf ja vikipedist Sven-Erik Soosaar.