Keelesaade | Vikerraadio | Err

Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Kindlasti on Myosotis olnud keeleuuenduse pooldaja, ta on ohtrasti kasutanud uusi vorme, aga paraku kasutas ta neid ka vääralt!" Tegeliku põhjuse, miks keeleuuendaja Johannes Aavik luuletajat ägedalt arvustas, saab teada saatest.

Professor Reili Argus: "Keeletoimetajat on kõigepealt vaja mistahes teksti lugejal!" Keeletoimetaja töötab Reili Arguse sõnul lugeja jaoks (mitte kõigepealt autori jaoks - toim.) sellepärast, et lugeja peab tekstist saama kätte – tarbetekstist info, ilukirjandusest elamuse.

Mika Keränen: "Kalevipoja kivid ja sängid ja Kääpa jõgi, kus tal jalad maha raiuti, sellised asjad on Eestis teada või "Kalevipojas" sees. "Kalevalaga" pole üldse niimoodi – "Kalevalas" on Põhja emand ja tema on kuskil põhjas ja sellest aitab küll!"

Mika Keränen: "Soomes on ju kohe inimesest kuulda, kust ta on pärit."

Peeter Päll: "Teatmik on üks osa Eesti Keele Instituudi keeleinfosüsteemist, mis on jagatud kaheks: üks osa on sellest Teatmik ja teine osa on Sõnaveeb."

Tõlkija Katja Novak: "Vaadake palun Ukraina vappi teise pilguga! Kui te tunnete kirillitsat, siis näete, et seal on sõna вoля (volja) tähed, вoля on ukraina keeles vabadus!"

Eestiukrainlanna Katja Novak: "Lodjapuu tähendab seost isamaaga ja seost põlvkondade vahel, lodjapuu on julgus ja murdumatu vaim."

Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson: "Meie magistrandid kaitsevad oma töid alati eesti keeles!" Riigikaitsevaldkonnas on Reet Hendriksoni sõnul eesti keele tähtsust teadvustatud.

Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson: "Ühtse mõistmise jaoks on võtmetähtsusega haridus". Saates on juttu sõjanduse oskussõnavarast ja kõnekeelsetest väljenditest.

Eesti keeletehnoloogia rajaja ja esimene keeletehnoloogia professor Mare Koit: "Keeletehnoloogia areng on väga kiire ja tekib tõesti tunne, et piire ei ole!"

Lvivi ülikooli lektor Heinike Heinsoo: "Ukrainlased, kes on tulnud, võivad olla venekeelsed, aga see ei tähenda, et nad on venemeelsed". Me peame Heinike Heinsoo sõnul olema valmis, et on vaja venekeelseid õppevahendeid eesti keele õppimiseks.

Tehnilistel põhjustel jäi 6. märtsi saade raadioeetris pooleli. Saadet saab kuulata siitsamast kodulehelt, taskuhäälingust ja ööl vastu reedet ka raadiost.

Fenno-Ugria Asutuse nõuniku Jaak Prozese sõnul on soome-ugri rahvaste teadvustamiseks maailmas olnud olulised ka Eestis välja antud postmark ja soome-ugri rahvastele pühendatud 2eurone käibemünt.

Jaak Prozes: "On väga oluline, et Venemaa ei hakkaks teostama oma sisereformi haldusüksuste suurendamiseks, mis paneks kahtluse alla soome-ugri autonoomsete vabariikide olemasolu." Siis kaoks Fenno- Ugria nõuniku Jaak Prozese hinnangul seegi, mida praegune autonoomia siiski veel võimaldab.

Peaaju gümnastika – nii nimetati algusaastatel nuputamisülesandeid. Millal ilmusid ajakirjanduses esimesed nuputamisülesanded? Millal ilmus esimene ristsõna- oli see aastal 1925 või kogunisti juba 135 aastat tagasi?

Küsimus: "Mis on naljakas?" Vastus: "Et ema elab isamaal ja isa räägib emakeelt." Kuidas seletab selliseid küsimusi ja vastuseid Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid?

Direktor Arvi Tavast: "Arendame oma keelt ja laseme tal areneda kui elusal organismil selleks, et meie keeles saaks edasipidigi kaitsta doktoritööd eesti keeles, valitseda riiki ja pidada eestikeelset kõnet Euroopa Parlamendis."

Arvi Tavast: "Terviklikku vastust küsimusele, mis on meie jaoks keelekorraldus, pole viimase paarikümne aasta jooksul keegi isegi üritanud anda."

Keeleteadlane Heli Laanekask: "Ta kujundas välja niisuguse huvitava vahekeele, mis oli eesti ja soome keele vahepealne. Kõik, mis ta oma sõpradele kirjutab pärast esimest laulupidu, kõik on selles vahekeeles."