Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on personalijuhtimise strateegilist nõustamist ja teenuseid pakkuva ettevõtte PersonaliDisaini juht, konsultant ja koolitaja Hanna Jõgi. Tema meelisteemadeks on kujunenud organisatsioonikultuuri ja meeskonnadünaamikaid puudutavad valdkonnad. Tänases episoodis võtamegi Hannaga luubi alla organisatsioonikultuuri temaatika, arutledes selle üle, kuidas kultuur kujuneb, millist mõju see avaldab organisatsiooni toimimisele ja edu saavutamisele ning milliseid samme saab astuda teadliku ja eesmärke toetava kultuuri kujundamiseks. “Kultuur on lihtsustatult kokkulepitud ja kokku leppimata viisid, kuidas me organisatsioonis asju ja valikuid teeme. Seega on see justkui õli, mis mõjutab seda, kui sujuvalt soovitud suunas organisatsioonina liigutakse. Ei ole head või halba kultuuri, küll aga on eesmärke ja strateegiat toetavaid või tulemuste saavutamist takistavaid kultuurikombinatsioone. Kas kasutatav õli sobib sellele mootorile? Kas see hoiab seda mootorit võimalikult hästi töös või pi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach ja koolitaja Liina Kadari. Liina läbis hiljuti psühholoogilise turvalisuse praktiku litsentsikoolituse ja ma ei saanud jätta kasutamata seda võimalust temaga sel teemal pikemalt vestelda. Kuna ma ise olen suuresti psühholoogilise turvalisuse usku, siis olen ülimalt tänulik, et sain Liinaga tunnikese selle teema üle arutleda. “Psühholoogilise turvalisuse põhiline fookuskoht on see, et ületada nn vaikimise epideemia, kus me tegelikult ei räägi enam, hoiame oma mõtted ja ideed endale, sest et meil on niimoodi endal turvalisem olla. See viib selleni, et olulised ideed ja tähelepanekud jäävad jagamata, mis omakorda pärsib meeskonna ja organisatsiooni õppimist ja kasvu.” – Liina Kadari Kuulake ikka ...

Käesolevas episoodis on minu vestluspartneriks coach ja koolitaja Raimo Ülavere. Minu jaoks on Raimo alati silma paistnud oma tavateadmistele või sellistele üldtunnustatud arusaamadele vastukäivate või neid küsimuse alla seadvate seisukohtadega. Temas on paras doos sellist heas mõttes intellektuaalset rebelit, kui nii võib öelda. Kutsusin Raimo podcasti, et põrgatada mõtteid hierarhia vajalikkuse ja kasulikkuse üle heade tulemuste saavutamisel. Raimo usub, et hierarhia on vältimatu, mina aga olen pigem suurema autonoomia ja isejuhtivuse usku. Nii me siis maha istusime ja üsna hoogsas energias sparrisime mõtetega, kuidas traditsioonilised juhtimismudelid võivad või ei pruugi enam kaasaegses töömaailmas sobida. Eriti põnevaks teeb episoodi see, et lõpuks tundub, et jõuame ühiselt tõdemuseni, et juhtimise tsentraliseerituse aste ja kasutatav juhtimisstiil peaksid lähtuma konkreetsest olukorrast ja inimestest. Kommenteerige! Meil oleks väga huvitav kuulda, mis mõtteid teis meie arutelu tekitas. Kuulake ikka …

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti iduettevõtja Kadri Tuisk. Kadri suur missioon ja kirg ettevõtjana on inimpotentsiaali avamine. Tema idufirmad Clanbeat ja Wundamental tegelevad täpselt just sellega, kuid erinevatest nurkadest. Rakendades tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi, keskendub Clanbeat õpilaste ja koolihariduse potentsiaali avamisele ja Wundamental tegeleb täiskasvanute tööalase eneseteostuse toetusega. Minu jaoks oli ülipõnev arutleda selle üle, kuidas Kadri oma tiimiga on nutikalt kasutamas tehistaibu võimalusi juhtimiskvaliteedi parandamiseks ettevõtetes. “Uurides erinevaid ettevõtteid, jõudsime arusaamisele, et organisatsioonide kasvule on kõige suuremaks takistuseks just inimeste potentsiaali avamise aspekt. Ja me saime aru, et selle põhjuseks on eelkõige juhtimiskvaliteet. Kui juhtimiskvaliteet on madal, siis ei saavutata soovitud äritulemusi, efektiivsus on madal, inimesed põlevad läbi ja head töötajad lahkuvad. Seega, kui on soov ettevõtte kultuuri ja tulemuslikkust parandada, tu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ökonomist ja andmeanalüütik Indrek Seppo. Tema üle 20 aasta pikkune armastus andmete vastu algas traditsioonilisest statistikast ning jõudis läbi masinõppe närvivõrkude toimimismehhanismideni. Viimastel aastatel on Indrek süvitsi kaevunud tehistaibu maailma ja püüdnud analüüsida selle potentsiaali, mõju ja rakendatavust inimkonna edasises arengus. Käesolevas episoodis vestlemegi Indrekuga tehistaibu ja juhtimise ristumiskohtadest. Arutelu keskendus juhtide rolli lahti mõtestamisele AI ajastul, uurides, kuidas AI tehnoloogia muudab juhtimispraktikaid ning toob esile uued väljakutsed ja võimalused organisatsioonide juhtimises. “Tehistaip hakkab meid mõjutama vähemalt sama palju kui mõjutas meid interneti tulek. Kui internet jõudis meie igapäevaellu ütleme kümne-viieteist aastaga ja mõjutab täna kõiki meie elu aspekte, siis tehisintellekt saabub oluliselt kiiremini ja mõjutab meid vast isegi tugevamalt. Mõned ennustajad ütlevad, et tehistaip muudab maailma nii nagu seda kun

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estanci juht Priit Haldma. Estanc on viimasel ajal pälvinud mitmeid ahvatlevaid tiitleid. Eelmise aasta lõpus kuulutas PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) parimaks personaliprojektiks Estanci projekti "Eesmärgipärase hierarhia ja rollide läbipaistvuse loomine ning koosolekute efektiivistamine." Käesoleval märtsil aga valiti Estanc Eesti tööandja brändikonkursi "Unistuste tööandja 2024" võitjaks ning Priidule anti ettevõtte juhina üle parimale noorele juhile määratud eriauhind "Tõusev täht." Mul on siiralt hea meel, et saime Priiduga koos maha istuda ja arutleda, kuidas avatus ja läbipaistvus juhtimises mõjutavad ettevõtte kultuuri ja edukust, millised on olnud tema peamised õppetunnid ja väljakutsed juhina ning kuidas need kogemused on kujundanud tema praegust juhtimisstiili. “Ootan oma tiimiliikmetelt eelkõige läbipaistvust, ausust ja siirust, sest kui saame avatult rääkida teemadest, mis on hästi või mis teevad muret, siis kõik muu on samuti lahendatav. Selline avatu

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord mõtisklen valjult, kuidas leida endas tarkust ja julgust teha ebamugavaid, kuid vajalikke valikuid, mis aitavad meil kännu tagant minema saada ja uue energiaga edasi liikuda. Elus seisame aeg-ajalt ikka silmitsi olukordadega, kus edasiminekuks peame oskama millestki seni jõudu ja kindlust pakkunust lahti lasta. Muuhulgas jutustan ka pärisloo coachingu praktikast, mis räägib sellest, kuidas juhi sisevõitlus ühe ebamugava lõpetamisotsuse kallal kujunes tema meeskonna jaoks alguspunktiks uuele hingamisele ning kuidas see protsess aitas juhil endal kasvada eneseteadlikumaks ja -kindlamaks oma rollis. “Millestki loobumine ei tähenda veel ebaõnnestumist; vastupidi – õigeaegne punnimise lõpetamine võib osutuda väga oluliseks otsustusoskuseks, mis viib elus suurema edu ja rahuloluni. Vastupidiselt levinud tõekspidamistele, kus meelekindlus on sageli kõrgelt hinnatud isiksuse omadus, ei pruugi jon

This episode is such a gem for all the Holacracy enthusiasts out there. It is the second time that I had a pleasure to sit down with Dennis Wittrock, one of the early pioneers of Holacracy in Europe, and discuss the intricacies of Holacracy. Dennis is a certified Holacracy Master Coach and currently works for an official Holacracy provider Xpreneurs. Apart from that, he is also partner at encode.org., a consulting company powered by Holacracy which is creating legal, social and financial foundations for self-organization. In addition, Dennis is a co-founder of Integral European Conference. And on top of that, Dennis has just published his first book called “Holacracy verstehen: Kritik – Wissenschaft – Praxis” (in German). I am grateful to Dennis for taking these 1.5 hours to delve into the most important topics covered in the book. If you want to learn more about Dennis, then visit his webpage: www.denniswittrock.com “Holacracy can be a tremendous catalyst for transformation, where people say, ‘Oh, the way H

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse juhtimiskogemusega Merle Viirmaa. Täna toimetab ta peaasjalikult juhtimiscoachina ning AoEC coachingu programmide juhi ja koolitajana EBS’is. Varasemalt on Merle töötanud ca 20 aastat Eesti suuremate meediaettevõtete juhatustes. Kõikide muude ägedate koolituste kõrval on Merel juba pea pool aastat ka inimeste loomuomastel tugevustel põhineva Patrick Lencioni Working Genius programmi sertifitseeritud koolitaja. Kuna ma ise olen suur Lencioni juhtimisraamistike fänn, siis kutsusin Merle podcasti rääkima tugevuste võimendamise tähtsusest meeskonnas ning kuidas see juhtimispraktika võiks meeskonna emotsionaalset dünaamikat ja tulemuslikkust positiivselt mõjutada. “Ükski juht ei saa olla ekspert kõiges, ent parima tulemuse saavutame, kui tunnistame ja toetame iga meeskonnaliikme ainulaadseid loomuomaseid tugevusi. Tugevuste võimendamine meeskonnas ei ole lihtsalt tore teooria; see on igapäevane praktiline lähenemine juhtimisele, mis loob aluse meeskonna parimaks toi

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja kestlikkuse ekspert Maris Ojamuru. Tal on enam kui viisteist aastat kogemust ESG ja jätkusuutlikkuse teemade lahti mõtestamise ja teadliku juhtimise teemadel erinevates sektorites. Täna toimetab Maris oma ettevõttes Sustinere, mis aitabki organisatsioonidel integreerida kestlikku lähenemist oma igapäevastesse tegevustesse, pakkudes nõustamist ja strateegiaid, mis edendavad ESG eesmärke. Selles episoodis arutame Marisega, kas ja kuidas saaksid majanduskasv ja kestlik areng käia käsikäes, luues nii ärimudeleid ja -lahendusi, mis mitte ainult ei vähenda negatiivset mõju looduskeskkonnale ja ühiskonnale, vaid pakuksid ka täiesti uusi võimalusi ettevõtetele. Mulle väga sümpatiseerib, kuidas Maris kõneleb otse südamest, rõhutades igaühe võimet mõjutada meie keskkonda ja tulevikku. “Usun, et igaüks meist mõtleb oma laste tulevikule ja nende võimalustele kogeda samu lihtsaid rõõme, mida me ise oleme saanud nautida – olgu selleks kevadine värske õhk, lindude laul akn

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Alexela Grupi asutaja ning suuromanik Heiti Hääl. Tal on rohkem kui 30 aastat ettevõtluskogemust erinevates valdkondades. Lisaks on ta paljude ühiskondlikult oluliste ettevõtmiste liige või toetaja. Mulle sümpatiseeris Heiti sirgjoonelisus ja selged seisukohad väga mitmetes eri teemades. Vestluse käigus käsitlesime Heiti karjääriteekonda, juhtimisfilosoofiat, ettevõtluse algust ja arengut, meeskonnatööd ja inimeste juhtimist, otsuste tegemist ja riskide võtmist. Samuti jõudsime oma jutuga ka isiklikematele teemadele nagu stressiga toimetulek, töö ja eraelu tasakaal ning hobide olulisus. Servapidi puudutasime ka Eesti majandust, haridust ja poliitikat laiemalt. Põnev! “Tööd olen ma elus teinud palju. Esimesed kakskümmend viis aastat ettevõtjana tegin ma tõesti väga palju tööd. Kui perre sündis teine laps, siis kutsus naine mind haiglasse järele. Mäletan, kuidas ma suutsin seepeale moodustada naisele küsimuse – et mul on jube tihe päev, andes mõista, kas ta saaks haiglast

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on naistippjuht Kadi Lambot. Ta on olnud mitmete ettevõtete eesotsas, viimati tegutsedes Confido Meditsiinikeskuse juhatuse liikme ja meditsiinijuhina. Mul oli võimalus Kadiga tunnike vestelda ning rääkida tema karjäärist ja õppetundidest juhina. “Mulle on alati olnud oluline oma uskumuste ja põhiväärtustega kooskõlas olemine.” – Kadi Lambot Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põim Kama, kommunikatsiooniekspert, publitsist ja poliitikavaatleja, kes on oma mõtteid jaganud seni pigem poliitikasaadetes ja arvamuskülgedel. Põim on TUUM Consulting OÜ asutaja ja juht ning tuntud ennekõike keeruliste ja väljakutset pakkuvate olukordade strateegilise nõustajana, kes pakub juhtidele ja meeskondadele väärtuslikku kõrvalpilku. Ta on kogenud nii poliitilises ja avaliku sektori kommunikatsioonis kui erinevate ettevõtete avalike ja meediasuhete kujundamisel. Seekordses saates räägime Põimuga aga hoopis inimlikumatel ja elulisematel teemadel – enese tundma õppimisest, valikute tegemisest, iseolemisest ja loobumise kunstist. Põim räägib, kuidas isiklikud väärtused ja selge visioon aitavad juhtidel luua tugevaid meeskondi ja edukaid organisatsioone. Ta toob esile, et ausus, selgus ja julgus oma suhete juhtimisel ja eesmärkide kommunikeerimisel pole mitte ainult võimalik, vaid tänapäeva kiirelt muutuvas ja infomürast küllastunud maailmas hädavajalik. Kama jagab

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Sihtasutuse Tartu 2024 juht Kuldar Leis, kes koos oma tiimiga koordineerib Euroopa kultuuripealinna tänavust programmi Lõuna-Eestis. Tema renomee ettevõtluse edendamisel viimase veerandsaja aasta jooksul on muljetavaldav; ta on edukalt toimetanud mitmes erinevas ärivaldkonnas, hariduse ja ettevõtluse põimises, regionaalsel tasemel kogukonna juhtimises jne. Kuldar on endine Hoiupanga regioonijuht, tuntud kui Ösel Foodsi ja Premia Foodsi endine juht, samuti kui Eesti esimese sertifitseeritud passiivmaja rajaja ning seotud mitmete ettevõtete börsile viimisega. Eks ta on senini ühe omanikuna seotud mitmete ettevõtete arengu juures. Mulle on avaldanud sügavat muljet Kuldari kirglik ettevõtja mentaliteet, innovatsioonile keskendumine ja tohutu pealehakkamine uute initsiatiivide elluviimisel. Nii istusimegi Kuldariga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema ettevõtjaks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu. Elisas töötatud aja jooksul on Andrus töötanud nii turundusdirektorina kui ka seejärel juhtinud juhatuse liikmena eri perioodidel Äri- ja Erakliendiüksuseid. Ma ei tundnud Andrust varem, kuid seda ägedam oli tundma õppida tema vaateid juhtimisfilosoofiale, kus ta rõhutab, kuidas juhtimine on võimekus mobiliseerida organisatsiooni energiat. Arutleme ka selle üle, kuidas Elisa on oma juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri kohandanud agiilsuspõhimõtetele vastavaks, et käia ühte sammu pidevalt muutuva ärimaailmaga. Andrus jagab ka oma mõtteid organisatsioonikultuuri ja psühholoogilise turvalisuse tähtsusest, töötajate võimestamisest ning sellest, kuidas erinevad juhtimisstiilid mängivad olulist rolli erinevates olukordades. "Juhtimine on võimekus mobiliseerida ja suunata organisatsioonilist energiat. Minu nägemuses peitub eestvedamise roll suures osas organisatsioonilise energia valla päästmises. Võib-olla toon võrdluse Einsteiniga ja te

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Teemaks on sel korral vastupanu muutustele. Tänases episoodis sukeldun sügavale käitumisharjumuste muutuste keerukusse. Toetudes Harvardi ülikooli professorite Robert Kegan’i ja Lisa Lahey’i poolt loodud “Immunity to Change” raamistikule, püüan selgitada, miks inimesed sageli oma käitumisharjumusi muuta ei suuda, seda isegi hoolimata siirast soovist ja päris tahtest. Episoodis käsitlen, kuidas meie alateadlikud uskumused ja senine identiteet võivad osutuda isikliku ja professionaalse arengu takistusteks ning kuidas nendest uskumustest teadlikuks saada ja nad muutusi toetavaks jõuks pöörata. “Paradoksaalsel moel oleme inimestema ülikehvad soovitud muutuste elluviimisel. Kui tõesti soovime kestlikke muutusi oma ellu kutsuda, siis peame kõigepealt mõistma ja teadvustama alateadlikke uskumusi, mis meid vanades mustrites kinni hoiavad. Nii näiteks võivad nö vana kooli juhid isegi ratsionaalsel tasandil

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on “Let's Do It World!„ liikumise eestvedaja ja kestliku elu entusiast Anneli Ohvril. Anneli on olnud juhtiv jõud ülemaailmses püüdluses muuta meie planeet puhtamaks ja jätkusuutlikumaks. Alates sellest ajast, kui “Let's Do It World!„ käivitas oma esimese koristusaktsiooni Eestis, on Anneli ja tema meeskond innustanud miljoneid inimesi üle kogu maailma tulema kokku ja aitama kaasa puhtama elukeskkonna loomisele – muutes nii ühepäevase aktsiooni globaalseks liikumiseks. Tänases episoodis räägimegi Anneliga selle liikumise eestvedamise tagamaadest ning põnevatest isiklikest lugudest ja väljakutsetest, mis kaasnevad suurte keskkonnaalaste algatuste juhtimisega. “Kui küsida, kas sa usud, et on võimalik samal ajal majanduslik kasv ja kestlik eluviis? Kui sa selliselt selle küsimuse püstitad, siis minu vastuküsimus on, et miks me üldse peaksime majanduslikult kasvama?! Ehk siis praegune majandusmudel on üles ehitatud selliselt, et ta lihtsalt peab kasvama, sest muidu ta kukub kok

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Pimedate Ööde filmifestivali hing ja juht Tiina Lokk. Tiina on filmivaldkonna legend, kes on meie väikeses Eestis 27. aastaga üles ehitanud maailmaareenil kõrgelt hinnatud A-klassi filmifestivali. Mind hakkas huvitama, kes on see legendaarne naine, kes sellist ägedat organisatsiooni eest veab. Nii istusimegi Tiinaga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema juhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Vaata, ma olen pidanud suhteliselt karmi elu üle elama, ma olen pidanud kogu aeg ennast tõestama – Tallinnfilmis pidin ma tõestama, et naine, noor ja mitte just kõige halvema välimusega, omab ka ajusid. Kui sa just traktoristi välimust ei omanud, siis see oli juba eeldus selleks, et sul ei ole ka ajusid. Ma pidin kogu aeg võitlema selles meeste maailmas ja see võitlemine teeb sind paratamatult ka karmimaks. Sa pead kuidagi selle selgroo omandama, et oma asja ajada. Aga samas ei võta see minult ära sed

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja Iglucraft’i asutaja Priit Kallas. Iglucraft valmistab Leies käsitööna omapäraseid ümara kuju ning laastudega kaetud väikemaju, kodukontoreid ning saunu. Samas on Iglucraft jõudnud väiksest Eestist suurele maailmakaardile, mille vast üheks kuumimaks looks on, et vutistaar David Beckham poseeris piltidel, kus ta iglusauna mõnusid nautis. 2021. aastal sai Priit aga pärjatud EY aasta ettevõtja tiitliga. Rääkisime Priiduga Iglucraft’i varsti juba kümneaastasest eluteest ja tulevikuambitsioonidest ning samuti kuidas Priidu enda ettevõtjaks ja juhiks kujunemise teekond on lahti rullunud. “Me oleme Iglucrafti brändi ja loo üles ehitamisel lähtunud eelkõige sellest, et inimesed ei osta asju ratsionaalsete väärtuste alusel, vaid ostetakse ainult ja ainult emotsioone. Küsimus taandubki sellele, kuidas neid emotsioone luua ja paketeerida. Meie viis neid emotsioone paketeerida toetub Carl Gustav Jungi arhetüüpide käsitlusele, ja täpsemalt mõttetarga arhetüübile. Kui mul

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Häirekeskuse juht Kätlin Alvela. Kätlin on avalikus sektoris juhi ametit pidanud ligi 20 aastat. Ta jäi mulle silma juba siis, kui eelmisel aastal selgusid konkursi “Parim juht 2022„ finalistid. Jällegi köitis ta mu tähelepanu, kui ühel pühapäeval jäin teda kuulama saates „Hommik Anuga“, kui ta uhkusega oma tätoveeringutest rääkis. Mind hakkas huvitama, kes on see eriline tippjuhist naine, kes veel sellist ägedat organisatsiooni eest veab. Nii istusimegi Kätliniga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Ma olen hästi tugevalt erinevusi ja inimlikke erisusi tolereeriv juht. Tihtipeale kasutatakse seda hoiakut ka nö loosungina – justkui see on midagi, mida oleks õige öelda – et me kedagi ei diskrimineeri. Minu jaoks aga see ei ole sõnakõlks, minu jaoks on see väga sügav sisemine veendumus. Meil kõigil on õigus olla eriline. Ütleme selline kõikvõimal