Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline organisatsioonikonsultant ja juhtimistreener Margus Alviste. Alates 1995. aastast on Marguse käe all oma oskusi arendanud ja teadmisi omandanud kümned tuhanded Eesti juhid ja võtmetöötajad sadadest erinevatest organisatsioonidest. Marguse peamine huvi on seotud inimeste käitumise ja psüühika ning organisatsioonide omavahelise toimimisega. Margusega räägimegi, milliseid mustreid tema edukate juhtide juures on tähele pannud ja millised on tema kogemustel põhinevad soovitused juhtide enesearenguks. “Kui me räägime juhtide edukusest, siis mulle tundub, et edukuse seisukohalt ei ole küsimus enamasti mingites kindlates juhtimistegevustes või –meetodites, vaid sageli on küsimus hoopis juhi isiksuse laiemas mõjus kogu meeskonnale. Ma olen märganud, et need organisatsioonid, kus saavutatakse edu, on juhi ametis keegi, kes suudab inspireerida, lasta inimestel olla nemad ise, kus töö on pigem mänguline ehk ei pressita nui neljaks välja tulemusi, vaid tehakse mõnusalt fu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tööstusautomaatika kontserni ABB Eesti endine pikaajaline juht Bo Henriksson. Umbes aastapäevad tagasi, pärast 25. aastat ettevõtte Balti riikide juhina, tundis ta, et on sobiv aeg anda ohjad üle ja pühenduda rohkem isiklikule elule. Vähetähtis ei ole ka fakt, et Bo valiti eelmise aasta parimaks Eesti juhiks. Temaga arutame, mis on need õppetunnid, mis ta on oma ca kolme kümnendi jooksul juhina töötamise ajal kõrva taha pannud. “Kui saaksin tuletada kogu oma aastatega kuhjunud kogemuste pagasist ühe nõuande, siis julgeksin vast anda sellist nõu, et proovi võimalikult palju erinevaid asju. Võta kümme asja ette ja kui kaks tuleb välja, siis on hästi. See on natuke selline start-up’ilik mõtteviis – katseta ja eksperimenteeri. Ära võta liiga suuri riske, kuid proovi, proovi, proovi. See ei maksa palju. Mulle meeldib Eesti ühiskond ja eestlased, sest nad on väga pealehakkamist täis. Kui tuleb idee pähe, siis öeldakse lihtsalt – hakkame nüüd pihta! Samas pole keegi lõpuni mõel

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ligi 20 aastat Eesti koolitusmaastikul toimetanud Indrek Rahi. Indrek toimetab erinevates koolitusvaldkondades, muuhulgas aitab ta inimestel õppida enesejuhtimist, teiste mõistmist, suhtlemis-, veenmis- ja juhtimisoskusi ning head meeskonnatööd, kuid oma põhikompetentsiks peab ta toetava tööõhkkonna loomise oskuse arendamist juhtides. Indrekuga räägimegi, mis on need juhtimise õppetunnid, mis ta oma ligi paarikümne aasta jooksul läbi viidud rohkem kui tuhande koolituse käigus endale kõrva taha on pannud. “Naljatamisi olen enda kohta öelnud, et ma olen sellise pehmo-kultuuri maaletooja. Hoolimine inimestest, hea tööõhkkonna loomine, töökoha vaimse tervise eest hea seismine ja kõik sellised tavamõistes softimad teemad – ma panen need tihtipeale esikohale. See ei tähenda, et ma äritulemuste olulist vähendaksin või need sootuks ära unustaksin – ei; kuid minu uskumus on, et happiness becomes before success. Õnn tuleb enne edu. Ei ole nii, et enne saame edukaks ja siis tuleb

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 23 aastat Eesti üht edukaimat kommunikatsioonifirmat Corpore vedanud Meelis Kubits. Vahel hakkab varju jääma, et viimastel aastatel üha enam ühiskondlike teemade ja kultuuridplomaatiaga tegelev Meelis on läbi mitme kümnendi edukalt tegutsenud Eesti PR maastikul. See oli ka põhjus, miks kutsusin Meelise endaga vestlema juhtimis- ja kommunikatsioonivaldkonna ristumiskohtadest. “Ma tooksin esile ühe juhi omaduse. Seda loomulikult ei ole võimalik kuskilt õppida, sellekohast täiendkoolitust saada ega muidu juurde küsida – see on ikkagi karisma. Karisma all pean ma silmas oma visiooni ja suurte eesmärkide omamist, neisse uskumist ning vaatamata tagasilöökidele jõuliselt selle kõige elluviimist. See on oma täiesti sõgeda, hulljulge visiooni loomine ja omamine ning selle nimel töö tegemine, et see saaks ellu viidud. Karismaatilised juhid on edukad juhid; isegi, kui nad oma karisma ja publiku võlumise pealt teevad lühiajaliselt ka mõne vale otsuse (ja kes meist neid ei teeks). Se

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise ja mitmekülgse juhtimiskogemusega Mart Mägi. Täna on ta juba üle aasta töötanud Statistikaameti vedurina, kuid varasemalt on Mart töötanud PwC juhina, juhtinud Eesti suurimat automüügiettevõtet Amserv ning Südameapteegi ketti haldavat Pharma Holdingut. Lisaks on ta mitmete ettevõtete nõukogu liige ning on tegutsenud EBS-i EMBA koolitajana. Räägimegi Mardiga tema paarikümne aastasest kogemusest juhina ning tema nägemusest, mida tähendab edukas juhtimine. “Juhile makstakse palka selle eest, et ta organisatsiooni väärtust kasvataks. Siin on oluline juurde lisada kaks asja. Esiteks, organisatsiooni väärtus ei ole ainult firma väärtus omanikule, vaid organisatsiooni väärtus minu jaoks koosneb viiest aspektist: väärtus omanikule, väärtus kliendile, väärtus töötajale, väärtus hankijatele ja partneritele ja väärtus riigile. Siin on viis tähtsat osapoolt ja sa juhina pead suutma kõigi nende jaoks kasvatada väärtust. Kui sa kasvatad ühte teise arvelt, siis su äri panna

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 26 aastat Estravelis töötanud ning sellest 17 aastat reisibürood juhtinud Anne Samlik. Muuhulgas on Anne valitud 2015. aastal ka Eesti parimaks juhiks. Annega räägimegi lähemalt tema juhtimisnägemusest ja -tõekspidamistest, mis on aastate jooksul erinevatest kogemustest välja kujunenud. “Hindan väga sellist positiivset ja optimistlikku suhtumist. Ja õnneks on meie eriala selles osas ikkagi fantastiline – see ongi selliste positiivsete emotsioonide loomise võimalus just sellele konkreetsele inimesele vastavalt tema eelistustele ja vajadustele. Keegi ei taha minna ju puhkama, et kogeda midagi ebameeldivat. Ja meie väljakutse ongi luua võimalikult palju neid positiivseid elamusi. Kui meile tulebki päring sisse – à la ma tahan minna puhkusele –, et siis sa hakkadki täpsustama, mis on selle inimese jaoks ideaalne puhkus. Mõnele on see purjekaga ümbermaailmareis, mõnele on see lihtsalt rannaliivapuhkus, mõnele võib see olla aktiivne seiklus kuskil eksootilises kohas jne. Selle

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on veerandsada aastat juba loovagentuuride juhtimisega toimetanud Ants Lusti. Täna on Ants vast kõige rohkem seotud loovagentuure ühendava grupi Creative Union'iga ning ka brändistrateegia ja teenusedisaini agentuuri Identity’ga. Antsuga räägimegi lähemalt tema juhtimisfilosoofiast ja loovmeeskondade juhtimisest laiemalt. “Kui sa küsid, mille eest juhile palka makstakse, siis siinkohal on paslik oma juhtimisfilosoofiat natuke kirjeldada. Esiteks, ma arvan, et ma üldse ei ole juht. Ja ma arvan, et ideaal ongi see, kui mind kui juhti ei olegi traditsioonilises juhi rollis vaja. See ei tähenda seda, et asjad on kogu aeg pekkis ja miski ei toimi, vaid et kõik toimub ja toimib justnimelt sellest hoolimata. Ehk et on olemas õiged professionaalse suhtumisega inimesed, kes teavad, miks nad siin on, mida nad siin teevad, mida neilt oodatakse – ka siis, kui seda ootust ei ole liiga täpselt serveeritud või defineeritud – ning nad suhtuvad organisatsiooni kui iseenda ettevõttesse. Olul

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Indrek Raudjalg, kellel on üle 20 aasta kommunikatsioonivaldkonnas edukalt tegutsemise kogemust. Ta on varem juhtinud Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonda ja Politseiameti pressibürood ning korraldanud juhatuse liikmena PR-firmade Corpore ja Hamburg ja Partnerid tegevust. Täna on Indrek kommunikatsioonibüroo Agenda PR asutaja, partner ja juhatuse liige, kus lisaks ettevõtte üldjuhtimisele on tema esmane kontakt kriisikommunikatsiooni alal abi vajavatele klientidele. “Hea juhtimine hõlmab endas üha rohkem ja rohkem ka kvaliteetse kommunikatsiooni aspekti. Kommunikatsioon on suur osa sellest, mida nimetatakse heaks leadership’iks või siis keelepärasemalt eestvedamisoskuseks. Me kõik teame, kui pingelises seisus Eesti tööjõuturg täna on; häid töötajaid otsitakse tuletikuga taga, ja seda üha rohkem ka rahvusvaheliselt. Hea juht on iga meeskonna juures oluline tegur töötajate leidmisel, hoidmisel ja motiveerimisel. Kõikide muude põletavate teemade kõrval ei tohi juht

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Liisi Toom, naine, kes tõi persoonibrändi termini Eesti kõnekeelde. Tema hariduslik taust on kommunikatsioonijuhtimise valdkonnas, ta on töötanud ERMi kommunikatsioonijuhina ja idufirmas ZeroTurnaround personali- ja kommunikatsioonijuhina. Liisi on persoonibrändi eestkõneleja, koolitaja ja nõustaja ning asutanud selleks ka Persoonibrändi Agentuuri. Liisiga räägimegi, mis loom see persoonibränd ikkagi on ja miks me juhtidena peaksime sellega teadlikult tegelema. “Kui rääkida brändimisest üldse, siis bränding kui selline ongi alguse saanud eelkõige inimestest, mitte toodetest või teenustest. Brändimisest, küll mitte selle konkreetse terminiga, räägiti juba tükk aega enne meie aja arvamist. Nt mingi iidne ja kuulus oliiviõli oli ikka konkreetse mehe tehtud, kelle nimi võis anda sellele õlile tema põhilise väärtuse ja usaldusväärsuse. Nüüd, kui me ka tänapäeval mõtleme maailmabrändidele, siis nende brändinimede taga on samuti konkreetsed inimlikud väärtused ja kvaliteedid, m

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Signe Ventsel, kelle põhikompetentsiks on persoonibrändi teema ja eneseturundus laiemalt. Turundamine on olnud Signe töö osaks suuremal või väiksemal määral juba üle 15 aasta. Täna tegutseb ta sellise turundusagentuuri eesotsas nagu Brandmoon. Signega räägimegi sellest, kuidas juhi tugev ja tuntav persoonibränd on kindel konkurentsieelis, mis toetab ka laiemalt äri kasvu. “Kui ma nõustan juhte turunduse valdkonnas, siis tihtipeale ettevõtete juhid ütlevad mulle, et nemad küll ei soovi olla esiplaanis oma toodete või teenuste turundustegevuses. Ja minu esimene küsimus selle peale alati on, et kes siis veel kui mitte Sina juhina ise? Kui ettevõtte juht on väga tugeva kuvandi ja hea positiivse suunanäitajana pildis, siis tulevad tegelikult järgi ka töötajad. Ja loomulikult, kui juhil on tugev persoonibränd, siis on hoopis teistsugune võimalus liikuda edasi ka oma toodete või teenuste turundamisel. Ehk tegelikkuses on ettevõtte juht kõige esimene turundaja oma toodete või te

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kunagine Hansapanga jaepanganduse juht, endine Eesti Energia jaeäri juht ja praegune Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. Margusega räägimegi juhtimisest, asjade ära tegemisest ja sellest, mis on tema personaalne juhtimiskäekiri. “Minu jaoks on juht see, kes viib ettevõtte punktist A punkti B. Ehk teisisõnu öeldes, juht on see, kes paneb asjad juhtuma. See on ka see, kuidas ma drive’in iseenda tegevusi. Siin on kindlasti oma doos ka ambitsiooni ja saavutusvajadust, aga ma päriselt ka tahan, et minu tegevusest jääks jälg. A la, et ma alustasin sealt ja lõpetasin siin ning vahepealse – mis ma selle nimel ära tegin – suudan ma selgelt määratleda nii iseenda kui ka teiste jaoks. See on minu nägemuses juhtimine. Ma olen kõige tulemuslikum olukorras, kus ma suudan seada endale mingi konkreetse mentaalse verstaposti; mulle on ülioluline enda käima tõmbamiseks see, et ma näen selgelt, kuhu me tahame liikuda. Ning seejärel on minu asi sellel teel defineerida, mismoodi, kelleg

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on värskelt Eesti käesoleva aasta parimaks juhiks valitud Circle K Eesti peadirektor Kai Realo. Tal on erinevatel positsioonidel juhitöö kogemust kokku ca 20 aastat. Kaiga räägimegi juhtimisest, üle-saavutamisest, suhete olulisusest ja sellest, mis tähendab edukus. “Minu kõige olulisem õppetund juhina on olnud see, et kõik sõltub suhetest. Tuleb aru saada, kuivõrd oluline, lisaks sellele, mida sa teed ja kui hästi sa teed, on ikkagi see, kuidas sa asju teed – ehk et, kuidas sa suhtled ning milliseid suhteid sa juhtimistöö käigus lood. Ma kippusin seda algusaastatel alahindama; ma arvasin nooremana, et piisab sellest, et sa oled lihtsalt kõige parem, aga elu on näidanud, et ei piisa. Sa pead olema teistele ka suhete mõttes väga hea kolleeg. Loomulikult pead sa oskama oma tööd, pead olema pädev oma valdkonnas, aga kokkuvõttes ilma heade suhete loomise ja hoidmiseta ei jõua sa absoluutselt mitte kuskile. Minu kogemus suurtest maatriksorganisatsioonidest on küll näidanud, et kõ

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne mälutreener ja kiirlugemiskoolitaja Tauri Tallermaa. Tauri on hariduselt finants- ja majandusvaldkonna inimene ning on varasemalt töötanud mitmetes ärivaldkondades eri positsioonidel. 2001. aastast alates on Tauri kiirlugemise koolitaja ja aasta hiljem alustas ta mälutreeningute läbiviimist. 2014. aastast lisandus ka veel keskendumise koolitus. Tauriga arutamegi, mida tuleb teada ajust ja inimesest laiemalt, et olla oma tegevustes maksimaalselt edukas. “Kui ma täna teen koolitusi, siis umbes pool ajast ma käsitlen keskendumisvõime teemat. Kui inimene ei suuda keskenduda, tähelepanu ei ole – kas siis motivatsiooni, väsimuse, ülepinge või mille iganes tõttu -, siis ajju töödeldud informatsioon lihtsalt ei jõua. Siin ei ole küsimus mitte selles, et inimesel oleks halb mälu või et talle ei lähe teema korda, vaid lihtsalt talle isegi ei jõua see info ajju. Sellest fenomenist lähtuvalt ma alustan oma ettekandeid või koolitusi tipptegijate psühholoogi Anders Ericsson

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on psühholoogiadoktorist koolitaja ja konsultant Eva-Maria Kangro. Tal on 10-aastane pagas HR-ettevõtte Psience partneri, koolitaja ja uuringuvaldkonna vedajana. Alates 2016. aastast aitab Eva-Maria Interim Gene partnerina organisatsioonidel vajalikke muutusi algatada ja neid agiilselt läbi viia. Tema kogemus uurija, koolitaja ja ettevõtjana eri valdkondadega kokku puutudes on näidanud, et tänases ülikiiresti muutuvas ärikeskkonnas on eelis neil, kes tegutsevad kui uudishimulikud ja kriitilised teadlased – tundlad püsti, paindlikult, kaasavalt ja järjekindlalt. Eva-Mariaga räägimegi, mis asi see agiilne juhtimine siis on ja kuidas päriselt eesmärke agiilselt ellu viia. “Agiilne tähendab sellist paindlikku, kiiret ja eksperimenteerivat lähenemist. Sisuliselt tähendab see seda, et meil on võimalik saavutada soovitud eesmärk palju kiiremini ja ettenägematul skaalal, kui me jupitame suure keerulise probleemi väikesteks tükkideks ja tegeleme fokusseeritult nende tükkide lahendam

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Jaana Susanna Liigand-Juhkam, naine, kelle põhifookuseks on emotsioonid ja nendega parem toimetulek. Jaana on koolitaja, coach ja õppejõud, koolitusfirma Arikano juhataja, paari raamatu koostaja ja kaasautor, ärijuhtimise ja psühholoogia magister. Vestlemegi Jaanaga, miks on emotsioonid juhtimises olulisel kohal ning kuidas saab juht oma organisatsioonis kaasa aidata emotsionaalse küpsuse kasvatamisele. “Miks on emotsioonid nii olulised juhtimises? 1990-ndatel avastati, et piirkond ajus, kus käivituvad tunded, on välisstiimulitele kiirema reageeringuga kui see osa ajust, millega me ratsionaalselt mõtleme. Sisuliselt võib öelda, et kõigepealt tekib esmane emotsioon ja siis jõuab alles mõte järgi. Seega võib öelda, et inimene ei ole eriti ratsionaalne olevus ning emotsioonide mõju meie tegevusele on palju suurem, kui me eales oleks osanud arvata. See uus teadmine pööras pea peale ka varasemad juhtimis- ja motivatsioonikäsitlused. Kõige suurem muutus tulenebki sellest avast

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Tehnikaülikooli professor, tööpsühholoog Mare Teichmann. Tema hariduslik taust on kliinilise psühholoogia vallas, kuid viimased paarkümmend aastat on Mare aga tegelenud töö- ja organisatsioonipsühholoogiaga. Tema pikaaegseteks teadustöö põhisuundadeks on muuhulgas olnud tööstress ja elukvaliteet (sh tööelu kvaliteet). Olles rahvusvaheliselt tunnustatud valdkonna arvamusliider, on Mare Eesti esindaja Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Professorite Võrgustikus, samuti on ta Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsiooni Komitee liige ning Euroopa Psühholoogia assotsiatsioonide Föderatsiooni töö- ja organisatsioonipsühholoogia alalise komitee liige. Kõigele lisaks töötab ta 2017/18 õa. külalisprofessorina Sileesia Ülikoolis (Poola) ning Grenoble’i Ülikoolis (Prantsusmaa). Marega räägimegi tööstressist ja stressiga toimetulekust. Minu jaoks saab veelkord kinnitust fakt, et juhtimiskvaliteet sõltub juhi suhete kvaliteedist. “Kõige lihtsamalt öel

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on enam kui poolesajas riigis tegutseva ehituskeemiaettevõtte Krimelte omanik ja juht Jaan Puusaag. Ta on mees, kes on paarikümne aasta jooksul kahe-mehe firmast üles ehitanud rahvusvahelisel tasemel edukalt konkureeriva ettevõtte. Aastate jooksul on teda pärjatud erinevate juhtimiskvaliteeti peegeldavate tiitlitega, sh EY Eesti Aasta Ettevõtja, EBSi Aasta Ärijuht, Maailma Ettevõtja tiitli nominent jne. Jaaniga räägimegi juhtimisest, ettevõtlusest ja sellest, mis tähendab edukus. “Mina näen seda asja niimoodi, et kui ettevõttes on asjad kõik korras, protsessid on kõik paigas, igal valdkonnal on oma kindel omanik ja vastutaja, meeskondade vahelised vastutusmaatriksid on selged, erinevate stsenaariumide puhul on tegevusplaanid kõigile teada – ehk kui ettevõttes asjad toimivad nii nagu peab –, siis ei ole ettevõttel juhti vaja. Ettevõttel läheb juhti vaja selleks, et tema peab omama sellist helikopteripilku ja vaatama, kas kuskil vajavad asjad kohendamist ehk kas on vaja erald

Minu seekordseks vestluskaaslaseks hommikusöögilauas on pankur Rain Lõhmus, kes on valitud kahel korral Äripäeva Aasta ärimeheks (aastatel 2011 ja 2016). Rain ilmselt suuremat sissejuhatust ei vaja, ta on olnud nii üks Hansapanga kui ka LHV asutajaid. Samuti on ta kirjutanud koos kõmukirjaniku Kaur Kenderiga raamatu „Raha". Viimati oli Rain Eesti rikaste edetabelis 80,1 miljoniga 28. kohal. Räägime Rainiga muuhulgas nii juhtimisest, vastutusest, usaldusest, omanikutundest kui ka edust laiemalt. “Mina pean hästi oluliseks seda, et juhid tekitaksid inimestes omanikutunnet. LHVs me ei mõtle seda mitte mingi ühekordse koolituse või ajupesuna kampaania vormis, vaid me mõtlemegi, et inimesed, kes on organisatsiooni jaoks kõige olulisemad, peakski riskiprofiili mõttes olema samasuguses olukorras nagu aktsionärid – neil on nii võita palju kui ka kaotada. Ma ise loodan, et meil õnnestub aja jooksul nende inimeste riskiprofiil üles ehitada nii, et neil on võita väga palju, kuid samal ajal ebaedu puhul on ka kaotada pa

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Äripäeva pikaaegne juht Igor Rõtov. Oma 26-aastase Äripäevas töötamise kogemuse jooksul on Igori sõnul muutused olnud peadpööritavad. Ettevõte on muutunud tagasihoidlikust ajalehe toimetusest 200-pealiseks professionaalseks ja mitmekesiseks juhtidele suunatud infopakkujaks – seda nii ajalehtede, ajakirjade, raamatute, konverentside kui ka raadio vahendusel. Ettevõtte arengu tempot näitab seegi, et täna moodustab ajalehe Äripäev osakaal kogu firma teenus- ja tooteportfellist vaid 20-30%. Igoriga räägimegi, mida tema juhi töös oluliseks peab ning milline on tema enda juhtimisbränd. “Minu jaoks on kõige olulisemad juhina inimesed. Juhtimine tähendab ikkagi inimesi. Kui sa arvad, et juhtimine on Exceli tabel, kuhu sa paned numbrid ritta ja arvutad välja, et tulud ületaksid kulud ning hakkad siis seda realiseerima – no see ei ole juhtimine. Meie tüüpi ettevõtte puhul tuleb endale aru anda, et väärtust luuakse ikkagi ainult inimeste poolt, kõik muu äriga seotu on iseenesest te

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor ja meditsiiniteaduste doktor Jaanus Harro. Ta on olnud Tartu Ülikooliga seotud juba aastakümneid, neist üle kümne ka dekaani ametis. Oma tausta tõttu identifitseerib Jaanus ennast pigem psühhofarmakoloogiks, keda paeluvad erinevate ainete mõju ajutegevusele ja inimpsüühikale. Ta on kirjutanud ka ilukirjanduslikus stiilis ja vaimukalt esitatud erapooletu raamatu mõnuainetest "Uimastite ajastu". Jaanusega arutamegi, kas edust võib tõesti jääda sõltuvusse ja saada mürgistuse. “Millised ohud ja riskid eduga kaasnevad? Edust võib tõesti saada mürgistuse, see on õige. Paralleelid, mis käivad koos edust sõltuvusega ja näiteks uimastitest sõltuvusega või mõne muu sõltuvusega, mis klassifitseerub psühhiaatrilise diagnoosi alla, on päris silmatorkavad. Me teame, et ajus on sellised üldprotsessid, mis sõltuvuste puhul on muutunud. Ma räägin siin eelkõige keskajust eesajju kulgevatest virgatsainet dopamiin kasutavatest närviteedest. Need nä