Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Kaupo Saue, kel üle 25. aasta kogemust ettevõtetes meeskonna koostöö ja juhtimise arendamisel. Kaupo resümee on aukartustäratav: ta on International Supervision & Coaching Institute (ISCI) asutajaliige, coach ja superviisor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis Peeter Tulviste käe all psühholoogiat, täiendanud ennast Taani instituudis GIS-International gestaltterapeudi ja organisatsiooni arenduskonsultandi väljaõppes, samuti Rootsi Moreno Instituudis Certified Practitioner tasemel, Saksamaa instituudis Institut für Supervision Organisation Kommunikation der Rote Faden organisatsiooni superviisori ja coachi väljaõppes. Lisaks on Kaupo koos Signe Vessoga kirjutanud ka raamatu "Õnnelik meeskond”, kus räägitakse, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja juhtidel õnnelike meeskondade kujundamiseks. Koolitaja ja coachi pikaaegse praktika jooksul on ta kohtunud tuhandete inimestega ning oma kogemuste põhjal usub, et tõelise õnne allikas on igaühes endas. “Juhid peavad aru saama, et kui ne

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 25 aasta investorina ja mitmete mõjukate ettevõtete asutajate hulgas tuntud Jaan Pillesaar. Igapäevaselt juhib ta üle paarisaja töötajaga tarkvarafirmat Helmes. Räägime Jaaniga, millise juhtimiskultuuri viljelemine on aidanud temal edukas olla. “Eduka juhi tunnus minu jaoks on see, et lõpuks ei ole teda enam juhina meeskonnale vaja, sest tiim saab edaspidi iseseisvalt suurepäraselt hakkama. Sisuliselt tähendab see, et kui juhi nö juhendatavad on jõudnud ise tasemele, kus nad suudavad iseseisvalt nii iseennast kui ka kõiki teisi juhtida ning neid endid pole enam igapäevaselt juhendada vaja, siis võib tõesti öelda, et juhi töö on selles positsioonis edukalt täidetud. Piltlikult öeldes tõmbab see konkreetne juhi roll ennast nö täpiks kokku ja oma senises formaadis kaob vajadus selle järele. See võib tähendada näiteks seda, et senine juhi roll taandub kvartaalsete tulemus- ja arenguvestluste läbiviijaks, kuid igapäevane juhtimisvajadus kaob. Kui laev sõidab ja on kursil,

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on selle sõna kõige aupaistvamas mõttes elukutseline juht Peeter Tohver. Peeter on juhtinud ettevõtteid ja meeskondi Eestis, Ida-Euroopas, Venemaal - nii pikaajaliselt kui eriülesannete lahendajaks kutsutuna - juba üle kolmekümne aasta. Märksõnadeks Tallinna Kaubamaja, Falck, G4S, Moskva linna transpordiamet, Talleks, jne. Täna pakub ta koos mõttekaaslasetega mobiilse juhtimise teenust Interim Agentuuri Velström Vallner Tohver kaudu. Vestlusest koorub selgelt välja, et Peeter on kutsumuselt juht, mis kajab vastu ka tema olemuses. "Kui küsida, mis on tippjuhi töö ja mille eest juhile palka makstakse, siis mina ütleks, et juhina on oluline koondada enda ümber tugev meeskond, kes kõik eranditult on oma ala tipptegijad ning kellega on võimalik oodatud tulemused koju tuua. Ma võin siiralt öelda, et olen kõikides ettevõtetes tippjuhina olnud kõige 'rumalam' liige oma meeskonnas. Ma ei ole tundnud ei kaubandust, ei turvavaldkonda ega tööstusmaailma nii hästi kui need inimesed, kes

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Igor Rõtovi poolt Eesti juhtide eestkõnelejaks tituleeritud Toomas Tamsar. Ta on üle paarikümne aasta juhtinud nii suuremaid kui väiksemaid organisatsioone, sh ühe asutajana kõik need aastad eest vedanud Pärnu Juhtimiskonverentside korraldamist. Viimased aastad on Toomas Tööandjate Keskliidu tegevjuhina seisnud hea Eesti ettevõtluskeskkonna soodsamaks muutmise eest. Samuti on ta coachingufirma Tamsar Coaching omanik ning juhtide coach. Raske on leida kedagi teist Eesti juhtimismaastikul, kes oleks kokku puutunud nii paljude erinevate Eesti juhtidega. Toomasega vestlemegi tema kogemustest ja nägemusest juhtimiskvaliteedi kasvatamisel Eestis. “Mina usun, et juht peab olema autentne. Ja see tähendab seda, et sa pead ka juhina iseendaks jääma ja sina ise olema. Sa pead iseennast juhina hoidma terve ja korras, iseäranis hoidma oma suhteid iseendaga. Kui sul juhina suhe iseendaga läheb paigast ära, siis ei saa ka pikalt edukas olla. Me oleme erinevad inimesed, igaühel on oma e

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on enese- ja ajajuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann. Tema koolitustel ja coachingusessioonidel on viimase kümnekonna aasta jooksul osalenud sadu töötajaid paljudest Eesti organisatsioonidest. Kristjani sulest on ilmunud ka raamat nimega 'Hetk', millest leiab praktilisi näpunäiteid, kuidas vältida igapäevast tühirabelemist ja võõrandumist päriselt olulistest asjadest elus. Kristjaniga räägimegi sellest, kuidas ellu rohkem mõtestatust tuua ning seeläbi oma igapäevast toimetulekut ja heaolu suurendada. Kui sinuga on juhtunud nii, et kuskil sisimas tead, mis on sulle oluline ja tahaksid sellele märkimisväärselt rohkem pühenduda, aga sellest hoolimata eksled igapäeva keeristormis ja kipud oluliste asjade elluviimisel ajahätta jääma, siis on siinne just sulle. “Varasemalt olid nooblid ja jõukad need, kellel polnud kiire. Ja kui vaatame tänapäeva, siis tõeliselt jõukaks võivad ennast jällegi pidada inimesed, kes ei pea kogu aeg keel vesti peal rabelema. Selleks, et nö aeg uuesti

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on KoostööKunstiKooli Belbin Eesti partner ja meeskonnakoolitaja Mats Soomre. Koolitaja ja treenerina on ta enam kui 19 aasta jooksul läbi viinud üle 950 koolituse ja treeningu, millest on osa saanud pea 10000 inimest. Mats on kindlasti üks Eesti tugevamaid tegijaid meeskonna juhtimisega seotud teemade lahtiharutamisel. Sellest temaga räägimegi. “Kui vaadata, kui erinevad me inimestena tegelikult oleme, siis on selge, et hea meeskonnatöö on pigem kunst kui teadus. See on ka üks põhjus, miks me oleme KoostööKunstiKool, mitte lihtsalt meeskonnatöö koolitusfirma. Ei ole raske ära õppida mingid meeskonnamudelid ja seal toimivad seaduspärasused, kuid kuidas seda kõike igapäevaselt rakendada viisil, et olemasoleva meeskondliku materjaliga tõesti eduka tulemuseni jõuda — vot see on kunst! Kui sa näiteks leiad mõne piltilusa õlimaali taevalaotusest ja küsid siis kunstniku käest, et milliseid värve ta kokku segas, et saada just selline taevasinine, ja seda milligrammi täpsusega, sii

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töövõime- ja terviseuurija, spordibioloog ja hinnatud arvamusliider Kristjan Port. Ta on Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, samuti seotud nii Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia kui ka SA-ga Eesti Antidoping. Avalikkusele on Kristjan tuntud mehena, kellel on võimekus rääkida keerukatel tervise valdkonda puudutavatel teemadel huvitavalt, lihtsalt ja selgelt. Rääkisin temaga stressi ja pingetaluvuse, puhkuse ja une, füüsilise koormuse ja aeroobse aktiivsuse ning samuti toitumisharjumuste mõjust juhtide töövõimele ja töö kvaliteedile. “Eesti juht on heas mõttes töösõltlane. Selle juured asuvad laiemalt läänelikus kultuuris ehk meie käitumist kujundavates väärtustes. Levinud edukuse arusaam on, et rohkem tuleb nö panna kui puhata. Kerge irooniaga võib lausa öelda, et juht peab kogu aeg olema stressiseisundis, siis ta on ikka päris juhi moodi. Kuid juhi väärtust tuleb hinnata ikkagi selle alusel, kas ta piltlikult öeldes teeb päeva jooks

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on sariettevõtja ja teadliku elu praktiseerija-koolitaja Ville Jehe. Ta on olnud mitme eduka ettevõtte (Uus Maa, Delfi jne) juht ning kaasa löönud pea 50 ettevõtte asutamise juures. Samuti tegeleb Ville aktiivselt nn ühiskondlikult kasuliku tööga, kus teda vast kõige paremini tuntakse Arengufondi nõukogu esimehena. Paralleelselt on Ville juba varasest noorusest tegelenud oma sisemaailma tundmaõppimisega, alguses idamaiste võitluskunstide, hiljem jooga kaudu. Viimased kümmekond aastat aga on Ville tegelenud erinevate teadliku elu praktikate igapäevaellu rakendamisega, seda nii tööalaselt juhtimises kui ka pereelus. “Tegelen täna teadlikkuse praktikate edasiandmisega, mille olen ise omandanud viimase kümne aasta jooksul oma õpetaja Ingvar Villido käe all. Tegemist on tehnikate komplekti või nö tööriistakastiga, et järk-järgult võtta juhtimine oma alateadvuse ja ego käest jälle enda kätte tagasi. See hõlmab erinevaid praktilisi tehnikaid, kuidas rakendada teadlikkust oma elu s

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Hollandist pärit juht, konsultant ja koolitaja Klaas-Jan Reincke. Ta on tegelenud organisatsioonide ja nende juhtimise analüüsimisega juba üle 20 aasta. Organisatsioonide süvaanalüüs juhtis Klaas-Jan’i tõdemuseni, et just see, kuivõrd inimestel on võimalus kogeda oma töös eduelamusi ja kuivõrd on nad oma tööst haaratud (engagement) eristab väga edukaid ettevõtteid lihtsalt headest. Sellest johtuvalt otsustas ta täielikult pühenduda sellele, kuidas muuta töötegemine paremaks kogemuseks ning keskendus edaspidi tööalaste eduelamuste teemale. 2014. aastal asutas ta nn töödisaini labori VIVIC, mille missiooniks on aidata juhtidel ja tiimidel saavutada paremaid tulemusi samal ajal nautides oma tööd. Räägimegi temaga juhtide võimalusest ja vastutusest eduelamuste kujundamisel ja näitame, kuidas organisatsioonid saaksid seda kasutada selleks, et tõsta töötajate sisemist motivatsiooni ja haaratust. “Kahjuks assotsieeruvad meie kultuuris tööga paljuski sellised vähemmeeldivad elam

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on psühholoog, psühhoterapeut, coach, organisatsioonikonsultant ja koolitaja Viktoria Saat. Viktoria on lõpetanud Sankt-Peterburgi Puškini-nim. riikliku ülikooli psühholoogia erialal, jätkas seejärel õpinguid USA-s psühhoteraapia ja konfliktilahenduse valdkonnas Portlandi Protsessitöö Instituudis ning on täna ViktoriaSaat HR Consulting OÜ omanik ja juhataja. Teda tuntakse ka populaarse raamatu „Suhte alkeemia“ autorina. Räägime Viktoriaga juhtide isiksuslikust arengust, pikemalt peatume aga süvademokraatia teemal juhtimises ja suhetes. “Edukad juhid toetuvad oma tegevuses süvademokraatia põhimõttele, mis väljendub juhtimises nii, et esmapilgul kriitikute, häirijate või ebamugavate inimestena näivad tiimiliikmed osutuvad väga väärtuslikeks nii juhi enda kui ka kogu meeskonna edasise arengu seisukohalt. Tavamõistes tuleks kõik segajad ja häirijad oma elust eemaldada ilma, et me tegelikult teadvustaksime, mis siis ikkagi see häirija meile öelda soovib. Häirijad on aga tegeliku

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üks Eesti juhtide ja organisatsioonide arendamise suurkujusid Karin Hango. Koolitusfirma SELF ühe eestvedajana on ta koolitamise ja konsulteerimisega tegelenud juba üle 25 aasta, aidates organisatsioonidel saavutada edu inimesi rikastavatel viisidel läbi teadlikkuse, spontaansuse ja autentsuse kasvatamise. Konsultandina on Karin keskendunud eelkõige nii juhtimisalasele konsulteerimisele kui ka muudatuste konsulteerimisele. Meie vestlus toob välja Karini sügava tunnetuse ja kogemuse nii psühholoogiast, psühhodraamast kui ka muudatuste coaching'ust. “Juht saab palka selle eest, et ta tekitab inimestes enda ümber selliseid seisundeid ja tundeid, mis võimaldavad neil hästi ja naudinguga oma tööd teha. Meil kõigil on paremaid-halvemaid päevi ning seisundeid, juht aga võiks enda vormis olemise eest ise suuta vastutada. Lisaks peaks juht olema võimeline ka käivitama meeskonnas protsesse, et temaga koos toimetavate inimeste seisundid ja olek oleksid piisavalt ergastatud. See täh

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Pro Konsultatsioonid juhtimiskonsultant Mait Raava. Ei ole liialdus, kui ütlen, et ta on üks tuntumaid strateegia ja organisatsiooni arendamise nõustajaid Eestis. Konsultatsiooniäris on Mait tegutsenud juba ligi 25 aastat, mis annab võimsa kogemustepagasi, et temaga lähemalt rääkida Eesti juhtide strateegilisest juhtimisvõimekusest. “Hea juht eristub keskpärastest juhtidest just strateegilise arusaamissuutlikkuse poolest. Üha enam ei tulene ettevõtete kasumlikkus mitte ühisest efektiivsusest, nn sünergiast, vaid eelkõige suutlikkusest lahendada keerukaid probleeme. Just keerukuse juhtimise suutlikkus muutub kõige tähtsamaks. Kuidas sellega toime tulla? Hea juht peab olema nagu teadlane — ta näeb põnevaid probleeme, ta püstitab hüpoteese, ta eksperimenteerib ja leiab uudseid lahendusi. Professionaalsus tekibki sellest, et juhi strateegiline arusaamisvõime pidevalt uueneb tehes tööd hüpoteesidega oma kujuteldava maailma elluviimiseks. Sellest tulenevalt on tekkinud nõudlus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tugeva juhtimispraktikuna tuntud Aivo Adamson. Ta on olnud pikka aega tippjuht Hansapangas / Swedbank'is, juhtinud peadirektorina riiklikku Maanteeametit ning praegu juhib ta kogu Baltikumis telekommunikatsiooniettevõtet Starman. Aivo on tuntust kogunud läbi juhi brändi, mis kõneleb ühelt poolt julgest otsekohesusest ja avatusest ning teiselt poolt tulemustele orienteeritud sihikindlusest. Käesolev vestlus viib meid sügavale tulemusjuhtimise radadele. “Juhile makstakse esmajoones palka ikkagi tulemuste koju toomise eest. Kõigepealt tuleb kokku leppida, missugust tulemust üldse soovitakse saavutada. Kui Sa oled selle ära sõnastanud, näiteks visioonina, siis saab hakata sinnapoole liikuma. Siinjuures on muidugi oluline, et juht suudaks luua ka vastava keskkonna, kus inimestel oleks võimalikult soodne pinnas toimetada ja oodatud tulemused ka ära teha. Juhina pead Sa suutma organisatsiooni niimoodi hoida ja inimesi motiveerida, et Sa sõnastatud visioonini jõuad. Näiteks Star

Mul on ülimalt hea meel esitleda seekordse vestluskaaslasena maksu- ja tollimameti endist peadirektorit Marek Helmi. Ta on töötanud avalikus sektoris üle 20 aasta, sh kõrgetel ametitel nii sise- kui ka rahandusministeeriumis. Marek pühendas tippjuhina viimased viis aastat maksukogumise efektiivsemaks, läbipaistvamaks ja kliendisõbralikumaks muutmisele, mille eest on teda värskelt tunnustatud ka presidendi teenetemärgiga. Praegu töötab ta Nortalis, kus tegeleb suuresti oma Eesti eduloo ekspordiga arendades hetkel Omaani maksuametit. Marek on autentne, siiras ja empaatiast pakatav juht, kellele lähevad ühtemoodi korda nii soovitud tulevikunägemus kui ka inimesed, kellega ta sinna poole teel on. "Tippjuhi üks olulisemaid ülesandeid on tekitada oma juhtides, oma meeskonnas, oma inimestes see tunne, et neid usaldatakse. Kuidas? Mina olen jõudnud tõdemuseni, et see tekib läbi juhi enesekindluse. Kui juht on ebakindel, siis ta ei suuda ka usaldada. Mida enesekindlam sa juhina oled — kuigi liigne enesekindlus pole k

Seekordseks vestluskülaliseks on Aivar Haller, kelle tänane igapäevatöö on peaasjalikult seotud mentorlusega. Tal on suured kogemused paljude tippjuhtide ja -sportlaste toetamisel. Tema elutee on olnud kirju, mille vältel on ta muuhulgas tegutsenud veel sportlase, ettevõtja, näitleja, koolitaja, juhi ja pedagoogina. Luban – siin on teile tunnike kulda väärt mõtteid ja elukogemusi. “Üks omadus, mida juht peaks järjepidevalt endas arendama, on suhtlemisoskus. Keegi meist ei eksisteeri sõltumatult meie suhetest teistega. Suhted on maailma kõige tähtsam asi, sest meie elukvaliteet sõltub otseselt meie suhete kvaliteedist – ja seda sõna otseses mõttes. Mitte miski muu peale suhete ei too Sinu ellu rohkem rõõmu ja rahulolu või siis vastupidi – probleeme ja kannatusi. Ja seda ka juhtimises, kus tiimi juhtimiskvaliteet sõltub juhi suhete kvaliteedist. Juhi suhete kvaliteet aga sõltub tema suhtumisest iseendasse, tiimikaaslastesse, töösse ja ellu tervikuna.” – Aivar Haller Soovitan kuulata ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ärimees Alar Tamming, kes on tuntud kui valuutavahetusketi Tavid omanik. Lisaks ärisoonele on Alari suur kutsumus ka psühholoogia. Jutt viib meid mitmete juhtimis-psühholoogiliste teemadeni: äri olemus, juhi roll ja tema töö tulem, usaldus ja vastutus meeskonna juhtimisel, väärtused ja suhted tööl jne. "Mind häirib, et tänapäeval räägitakse nii palju kasumist. Kas äri eesmärk on kasum või ühiskonnale mingi väärtuse loomine? Minu arust ei saa ettevõtluse eesmärk olla esmajärjekorras kasum, kasum kaasneb ühiskonnale kasuliku tegevusega. Laevafirma eesmärk ei saa olla kasum – selle eesmärgiks on vedada inimesed ühest kohast teise. Haiglate eesmärk on haigete ravimine. Samuti on restorani eesmärk inimestele süüa anda. Ka Tavidi eesmärk pole kasum, vaid pakkuda inflatsiooni kaitset investoritele ja soodsat valuutakurssi välismaale reisijatele. Kui firma teeb oma tööd hästi, siis järgneb sellele muidugi ka kasum. Küsimus on pigem üldises mõtteviisis — kas ettevõte on ellu kut

Minu vestluspartneriks on seekord Aira Tammemäe. Aira on olnud SEB Ühispanga Elukindlustuse juhatuse liige müügi- ja turundusvaldkonnas, enne seda Hansapangas ja Tallinna Pangas. Juba 11 aastat tegtuseb Aira aga koolitajana keskendudes juhtimise ja psühholoogia ristumispunktidele. Tema põnevaimad koolitusprogrammid põhinevad seikluslikul kogemusõppel: Camino de Santiago 200km juhtimuslik jalgsirännak Põhja-Hispaanias ning juhtimisekspeditsioon Gruusias asuva 5047m kõrguse Kazbeki mäe tippu. Siin on suurepärane võimalus saada osa Aira otsekohesusest, eneseteadlikkusest ja siirusest kantud mõtetest-kogemustest juhtimise vallas. “Meil on liiga palju juhte, kes ei peaks kohe kindlasti juhid olema. Ma olen ise mitmeid aastaid juhina töötanud ja sain ühel hetkel hästi selgelt aru, et ma olen kehv juht ja minust ei saa kunagi head juhti, sest inimesed ei ole minu jaoks igapäevaselt niivõrd põnevad. Või ütleme siis nii, et ma ei suuda inimesi vajalikul määral ei motiveerida ega kaasata, ja kui väga aus olla, siis na

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on sügava erudeerituse, elutunnetuse ja selge kõnepruugiga Maria Veltmann, kes on juba üle 20 aasta olnud seotud hindamiskeskusega Tripod nii konsultandi, tegevjuhi kui ka partnerina. Varasemalt on ta töötanud rahvusvahelises sihtotsinguettevõttes Amrop.
 Marial on tohutud kogemused juhtide testimisel ning juhtide hindamiseks mitmesuguste värbamis- ja uurimismeetodite kasutamisel. Temaga vestlus on selge ja lihtne ning samal ajal kõnekas ja sügavamõtteline. “Juhi edukuse eelduseks on piisav eneseteadlikkus ning piisav usaldustase iseenda ja maailma vastu. Ja seal taga on mõned selged universaalsed inimlikud printsiipid. Ühe üliolulise märksõnana — baasväärikus. Juhid peaksid suutma organisatsioonis luua inimestele õhkkonna, kus ükskõik, millisel töökohal asuv inimene tunneb ennast väärikana. See taandub paljudele olukordadele: kui me liigselt konrollime ega usalda, kui me mikro-manageerime ja anname mõttetuid ülesandeid või hullem veel — kui me ei tea isegi, mida me tahame;

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Erik Sakkov — erakordselt tundliku olemise, tugeva energia ning ebaeestlaslikult temperamentse karakteriga tippjuht ja muusik. Erik on muuhulgas olnud Eesti Ühispanga reklaamidirektor, Tallinna Sadama turundusdirektor, Tallinna Lennujaama juhatuse liige ja viimati Nordic Aviation Groupi kommertsjuht ja juhatuse liige. Väheoluline ei ole ka see, et Erik on olnud klahvpillimängija ansamblis Pantokraator. Avalikkusele on Erik tuntud mehena, kellel on kirge, juglust, sirget selgroogu ja selget silmavaadet oma asja ajamisel. Tahtsin väga kuulda tema nägemust juhtimisele. “Juhina olen natuke nagu dirigent, kes vaatab, et kõik mängiksid just seda pilli, mida nad oskavad, ja et kõik mängiksid ühte ja sama lugu, ja oleksid selle loo mängimisel ühes ja samas kohas. Kui tuuba mängija mängib tuubat, viiulimängija mängib viiulit ning see timpani-mees tuleb õigel ajal kohale ja lööb oma löögi ära, siis ongi juba kõik hästi. Juhi üks olulisemaid oskusi ongi oskus kuulata, oskus monitoo

Seekordne vestluskaaslane, Riina Varts, on Eesti HR maastiku kõrgelt respekteeritud suurkuju. Ta on tegelenud inimeste juhtimise ja juhtide toetamise ning arendamisega ligi 20 aastat; kindlasti eredalt tuntud personalijuhina nii Hansapangast kui ka Eesti Energiast. Aastast 2012 on Riina diplomeeritud Executive Coach, Academy of Executive Coaching (AoEC) partner ja litsentsitud koolitaja ning EBS Juhtimiskoolituse Keskuse coaching’u õppejõud. Täna on Riina ise endale tööandja ja arendab Eesti juhte ning juhtimist. Riina sõnul on tema missiooniks muuta inimeste tööelu rahuldustpakkuvamaks toetades ja arendades juhte ning seeläbi ka organisatsioone Eestis. "Oma personaalse brändi määratlemine tähendab kogu maailmale näitamist, kes ma olen ning mille eest ma hea seisan. Kuidas mina ennast juhina defineerin? Mis mind mõnest teisest juhist eristab? Juhi personaalne bränd sisaldab nii teadlikkust oma väärtusmaailma osas kui ka konkreetseid juhile omaseid käitumismustreid, mis peegeldavad vastavaid tõekspidamisi. Se