Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Seekordne episood on valminud juhtiva värbamispartneri CV-Online’i “Tööelublogi” podcasti ning populaarse juhtimisvaldkonna podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” koostöös. Käesolevas erisaates lähen külla LHV personalijuhile Liisa Põldmale ja LHV ESG valdkonna juhile Ragne Maaselile. Kuigi LHV näol on tegemist juba üsna suure tööandjaga konservatiivses pangandussektoris, siis minu jaoks on LHV alati olnud natuke eriline, temast kumab mingit erilist isikupära ja personaalsust. Nii on LHV tunnustatud tööandja, kes on noppinud erinevatelt maineuuringutelt kõrgeid kohti ning kus töötajate pühendumus ja rahulolu-näitajad on kõrged. Mind hakkas siiralt huvitama, mida ja kuidas LHVs tehakse juhtimiskultuuri vaates, et on saavutatud inspireeriv organisatsioonikultuur ja silmasära, millega inimesed iga päev tööle tulevad. “Juhtimiskultuuri kujundamisel tegeleme peamiselt ju just emotsioonide ja tunnetega. Organisatsioonikultuuriga tegelemine ongi tunnete juhtimise kunst, inimemotsioonide manageerimise kuns

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Vabariigi õiguskantsler Ülle Madise. Mulle on Ülle väljaütlemised sümpatiseerinud läbi aegade. Lisaks mõttesügavusele on tema sõnum alati ka selge ja väljendusviis lihtsasti jälgitav. Seekord põrgatasime Üllega mõtteid vastutusest, usaldusest ja vabadusest; rääkisime ka õnnest ja edust; samuti heast juhtimisest ja avaliku sektori juhtimiskvaliteedist laiemalt. Põnev oli. “Üks olulisemaid printsiipe juhtimises, mida Raul Rebane nimetab õnneliku kana mudeliks, käsitleb tulemuseni jõudmise protsessi, mis on kujundatud nauditavaks. Selle printsiibi lähtealus on lihtne: kui sa tahad saavutada head lõpptulemust, siis tee sinna liikumise protsess õnnelikuks. Õnnelik inimene saavutab rohkem. See edu printsiip oli Raul Rebasel kasutusel, kui nad koos tiimiga Gerd Kanterit olümpiavõitjaks ette valmistasid. Kuigi Gerd Kanteri näitel oli see printsiip rakendatud spordi valdkonnas, siis samamoodi kehtib see printsiip ka igal pool mujal elus, sh ka tööelus. Ehk tähtis pole ainul

Käesoleva episood on jätk minu senistele mõtisklustele coachingu praktika vallas. Seekord mõtisklen valjult harjumuste teemal ning põrgatan mõtteid sellest, kuidas hakata oma elu ja identiteeti kujundama soovitud suunas käitumisharjumuste muutmise kaudu. “Mis on üliloluline iseenda jaoks teadvustada, on see, et ükskõik, millises eluvaldkonnas sinu rahulolu on madal, ütleme, et 10-pallisel skaalal jääb see alla kuue, siis see tähendab ainult ühte asja – see tähendab seda, et sinu senised harjumused selles valdkonnas on toonud sulle selliseid tulemusi. Ehk see heas mõttes võiks sundida sind kriitiliselt otsa vaatama oma senistele käitumismustritele, mis on toonud selle tulemuse, millega sa tegelikult rahul ei ole, ja hakkama oma käitumisharjumusi vastavalt ümber kujundama, et nad hakkaksid looma seda tulemust, mida sa tegelikult elult ootad ja soovid. Ma julgeks öelda lausa niimoodi, et sinu tänane elukvaliteet on otsene tulemus sellest, millised on olnud sinu senised käitumisharjumused. Veelgi enam – mulle me

This episode is different in a couple of ways. Have you ever wondered how could we bring more transparency and trust, more accountability and initiative as well as better adaptability and constant innovation to your organization? Have you heard of holacracy – a revolutionary framework for self-managing organizations? In this episode I had an awesome opportunity to sit down with the man who started the holacracy movement - Brian Robertson, to have an honest conversation about what Holacracy is all about, how it really works and what are some of the fascinating facets of this unique way of managing organizations. Brian is a co-founder of HolacracyOne, the organization supporting holacracy’s growth around the world. Brian is also the author of the book ‘Holacracy: The New Management System for a Rapidly Changing World’. This time I am hosting the episode together with Paul Vahur who is the leading force behind the Getting Things Done movement in Estonia and an avid enthusiast of holacracy. So buckle up and enjoy

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Microsofti start-up valdkonna ekspert Mihkel Rembel. Hetkel toimetab ta ka JCI Tallinn juhatuse liikme ja asepresidendina ärisuhete alal, samuti hindab Mihkel ajujahi žüriis ka sealseid äriideid. Lõviosa oma senisest karjäärist on Mihkel aga teinud müügitööd. Kogemust on ta hankinud mitmetest suurettevõtetest Eestis nagu Euronics, Swedbank, SEB, PWC ja täna Microsoft. Mihkel on noor äkiline tegija, kes teeb ja jõuab palju. Mind hakkas huvitama, mida ta oma senisel teekonnal on õppetundidena kõrva taha pannud. “Kui me kaalume mõne tiimi võtmist oma Microsofti start-up valdkonna portfelli, siis ühe esimese asjana ma keskendun nendele inimestele, kes selles ettevõtmises meeskonna on moodustanud. Võib isegi öelda, et minu hindamisfilter on 85% just keskendunud sealsele tiimile. See tähendab, et ma viin tiimiga läbi hulgaliselt kohtumisi ja kõnesid, mille jooksul arutame nendega kõikvõimalikke teemasid, et täpsemalt aru saada, kui suur sellel meeskonnal ikkagi on pühendumine,

Käesolev episood on valminud Hea Teeninduse Kuu egiidi all koostöös kampaaniaga Kiida Teenindajat. Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma. Põldma Kaubandus on üle 26-aastase ajalooga Eesti ettevõte, mis tegutseb jaekaubanduse valdkonnas terves Baltikumis – Eestis, Lätis, Leedus, ja ka Poolas. Tegemist on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teksa- ja rõivakollektsioone pakkuvate brändide maaletoojaga, kes 2014. aastal tuli edukalt turule oma Denim Dream brändiga. Ja mitte vähemolulisem – Põldma Kaubanduse poodides saad alati rõõmsameelse, hooliva ja personaalse teeninduse osaliseks. See ei ole pelgalt sõnakõlks, Põldma Kaubanduse teenindajad on eelnevatel aastatel noppinud mitmeid kõrgeid kohti Hea Teeninduse Kuu raames läbiviidaval Parim Teenindaja Konkursil. Heinariga räägime nii tema enda äri kasvatamisest, juhiks olemisest kui ka teeninduskultuurist, mis üheks olulisemaks nurgakiviks äri edendamisel on olnud. “Meie edu üheks vaieldamatuks aluseks on kõrge t

Käesolev episood on valminud koostöös ettevõtete kasvu ja arengut toetava konsultatsioonifirmaga Empowerment. Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Empowerment’i partner ning organisatsioonide arengu kiirendaja Andres Haavel. Täna keskendub Andres koos oma tiimiga nõustamismetoodikatele, mis aitavad juhtidel oluliselt tõsta oma ettevõtte sooritusvõimet. Varasemalt on Andres tegelenud kaubandus- ja IT-ettevõtete juhtimisega. Ta on aastaid juhtinud juhtimisinfosüsteeme ehitanud meeskondi mh EMT-s, Eesti Energias, Swedbank’is ja teistes suuremates infrastruktuuriettevõtetes. Siinses 1.5-tunnises sisutihedas mõttevahetuses räägime Andresega nii ühe kui teise nurga alt juhtimissüsteemidest, mis põhinevad üldinimlikel väärtustel ja loodusseadustel ning mis on meeskondades lihtsalt rakendatavad parandades kordades meeskonna sooritusvõimet. “Juht peab meeskonnaga paika panema visiooni ja tagama selle elluviimise võimekuse, mis tähendab kahte asja – ambitsioonika sihi määratlemist ja rollide defineerimist, mida on va

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on soolopurjetaja ja seikleja Uku Randmaa, kes on tänaseks kaks korda üksinda ümber maailma purjetanud. Uku oli esimene eestlane, kes üksinda ümber maailma seilas. Oma esimesest ilmareisist kirjutas ta ka raamatu “Minu maailmameri.” Teisel korral 2018. aastal võttis Uku aga osa purjetamise võidusõidust Golden Globe Race, millelt ta pärast ligemale 252 päeva üksinda merelolekut naases 3. kohaga. See on ettekujutlematu ettevõtmine, kus kasutatakse sarnast jahti ja varustust, nii nagu 50 aastat tagasi, kui peeti esimene sellenimeline võistlus. Kui peatusteta ümber maailma on purjekal soolosõitu teinud ca 120 inimest maailmas, siis näiteks avakosmoses on viibinuid inimesi viis korda rohkem. See annab aimu selle ettevõtmise raskusastmest. Teisest ümbermaailmareisist on samuti Ukul raamat nimega “Ümber. Ilma.” Mind on ammu paelunud, kes on see mees, kes selliseid hulljulgeid ettevõtmisi ette on võtnud; ning milline on tema meeleseisund ja maailmavaade, et seda kõike ka päriselt ed

Today’s episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is brought to you by one of the leading training & consulting companies in the world – DOOR International. And my guest is Ricardo Lillo, CEO of the DOOR International. Ricardo together with his team of more than 800 trainers and consultants has footprints in more than hundred countries. Ricardo and his team is dedicated to one goal: helping organizations around the world achieve measurable and sustainable results through embracing higher level of accountability. He works with CEOs and their teams in company-wide, multi-year processes focused on developing accountability skills to achieve unprecedented results, at the most notable global organizations. He has led large scale, multi-year transformation projects with Fortune 1000 clients across numerous global industries, with extensive experience in automotive, pharma and telecommunications. His major clients now range from Abbott, IBM, Microsoft, Unilever, Ford, Merck and the Asian Devel

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti putukatööstuse eestvedaja ja idufirma BugBox asutaja Erlend Sild. BugBox’i näol on tegemist juba mõned head aastad toimetanud ettevõtmisega, mille eesmärgiks on putukatest toota nii proteiinirikast toitu kui ka algmaterjali toidu valmistamiseks. Tegemist on ühe kiirelt kasvava rohemajanduse haruga. Inimeste keskkonnateadlikkus kasvab, seetõttu on huvi putukate kui tervisliku ja säästliku toidu vastu samuti kasvanud. Teema on üha aktuaalsem, kuna mõned nädalad tagasi liitus Eesti riikidega, kus lubatakse putukaid söögina kasutada ja müüa. Tõenäoliselt saavad putukajahu sisaldavad tooted eestlaste seas hinnatuks, kuna teadvustatakse järjest enam, et lisaks harjumuspärasele toiduvalikule tasub ka söömise juures jälgida oma ökoloogilist jalajälge. Sellest kõigest täpsemalt Erlendiga ka rääkisime. “Kui me läheme ajaloos tuhandeid aastaid tagasi, kus me peamiselt toitusime korilusest, siis tegelikult oli sel ajal inimeste söögilaual ka rikkalikult putukaid. Putuktoit oli

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Kuno on kogu oma tööelu pühendanud ühele organisatsioonile – ta liitus Päästeametiga otse koolipingist ja on tänaseks selles organisatsioonis töötanud juba 28 aastat. Minu jaoks on märgilise tähendusega, et lõviosa Eesti elanikest – 96 protsenti (!) – usaldavad institutsioonidest kõige enam just Päästeametit. 2019. aastal võitis aga Päästeamet unistuste tööandja tiitli. Ja 2020. aastal tunnustati Päästeametit Eesti ühe peresõbralikuma ettevõttena ning talle omistati peresõbraliku tööandja kuldtaseme märgis. Mind hakkas väga huvitama, kes on selle ägeda organisatsiooni eestvedaja ja juht. “Päästeametis töötavatel inimestel ongi olemas see sisemine motivatsioon. Nad on missiooniga inimesed. Me oleme teinud strateegilise otsuse, ja kogu personalistrateegia selle ümber ehitanud, et me pakume missiooniga tööd. Me kõnetame neid inimesi, kellele meie missioon läheb päriselt korda. Need on inimesed, kes tulevad sellesse organisatsiooni silm

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on bikiiinifitnessi sportlane Agne Kiviselg. Agne kuulub juba paar aastat oma spordialal maailma tippu. Lisaks sellele, et ta on Eestis viimastel aastatel saavutanud mitmel korral absoluutmeistri tiitli, on ta noppinud kõrgeid kohti nii rahvusvahelistel karikavõistlustel kui ka tiitlivõistlustel. Mõned kuud tagasi krooniti ta aga Hispaanias maailma ühel mainekaimal fitness võistlusel – Arnold Classic Europe'i võistlusel – hõbedaga. Seda märkimisväärsem on Agne edu, et ta igapäevaselt toob oma leiva lauale kaheksatunniste tööpäevadega avalikus sektoris. Talle on tulnud küll juba kolm profiliiga kutset, kõigist neist on ta aga loobunud. Kes on see naine ja mida on temalt meil õppida? “Ma olen tänu spordile nii inimese kui ka isiksusena nii palju arenenud. Minu sisemine motivatsioon on olnud ennast voolida selliseks naiseks, keda ma kunagi kuskilt ajakirja kaanelt suure aukartusega vaatasin ja mõtlesin, kas mina ka võiksin kunagi olla selline. Ma teadsin, et ma tahan selliseks

Seekordne episood on eriline. Tegemist on juhtiva värbamispartneri CV-Online’i “Tööelublogi” podcasti ning populaarse juhtimisvaldkonna podcasti “Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis” koostöös valminud saatega. Käesolevas erisaates püüame avada loori Eesti atraktiivsete ettevõtete edu saladustelt. Eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses viis CV-Online läbi oma traditsioonilise TOP tööandja uuringu, millega selgitati välja Eesti kõige atraktiivsemad ja populaarsemad tööandjad, kelle heaks inimesed sooviksid töötada. Minu seekordseteks vestluskaaslasteks ongi verivärske uuringu edetabelis kõrged kohad noppinud SEB Eesti juht Allan Parik koos panga personalijuhi Margit Pugaliga ning MyFitness Grupi juht Erkki Torn koos MyFitness Eesti juhi Tiina Otsaga. Mul oli au ja rõõm koos Eesti atraktiivseimate tööandjate esindajatega tunnikeseks maha istuda ning arutleda selle üle, mis siis ikkagi on nende edu saladus ja atraktiivsuse valem. Siinkohal mõned olulisemad väljanopped meie ühisest vestlusringist: “Min

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on härrased Paul Vahur ja Neeme Kari, keda on kokku viinud soov tuua Eestisse moodsaid töötamise praktikaid. Esimeseks ühiseks ettevõtmiseks on meestel Getting Things Done (GTD) – enesejuhtimise metoodika – Eestisse toomine. Tegemist on kunagise David Allan’i menuraamatu Getting Things Done: The Art of Stress-Free Productivity põhjal ülemaailmselt tuntuks saanud efektiivse ja stressivaba töötamise ning elu korraldamise parima praktikaga. See on ka koht, kus joonduvad nii Pauli kui ka Neeme huvid ja tugevused. Paul on elupõline projektijuht ja organiseerja, seda nii ettevõtja rollis olles kui ka suurkorporatsioonis töötades. Viimased 8 aastat on Paul Microsoft’is Euroopa tasemel tegelenud koolituste, hackathonide ning teiste sisemiste ürituste eduka korraldamisega. Neeme on olemuselt organisaator, ideede generaator ja maailmaparandaja. Viimase 15 aasta sisse mahub Tallinn2011 turundusosakonna juhtimine, PÖFF-i tegevjuhi amet ning üritusturunduse ettevõtjana paljude tööandj

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskoolitaja ja -mentor Siim Sutrop. Siim on ühe jalaga Nortali õppe ja arengu arhitekt, kuid samal ajal pakub ta juhtidele tuge ka iseseisva koolitaja ja mentorina. Nortalis haldab ta personaliüksuses Learning & Development funktsiooni ja juhib rahvusvahelist meeskonda, mis koosneb 21-st valdkonna eestvedajast erinevates maades. Olles õppinud psühholoogiat ja isiklikku arengut ligi 15 aastat ning kogenud isiklikult oma karjääris ja elus mitmeid murrangulisi etappe, on täna tema peamiseks kireks ja ekspertiisiks tulemuste saavutamise kunst ja teadus viisil, mis teeb nii iseenda kui ka teiste juhtimise tõhusaks ja nauditavaks. Selle kogemuse põhjalt on ta kokku pannud 4-kuulise intensiivse The Impactful Manager programmi (impactfulmanager.com) juhtidele, mis keskendub finants-, strateegilise planeerimise ja ajajuhtimisoskuste parandamisele. “Ma olen ise läbi elanud päris palju sellist kasvuvalu erinevates oma arenguetappides karjääri jooksul, ja ka juhina kasvades. N

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Politsei- ja Piirivalveameti juht Elmar Vaher. Elmar on politseisüsteemi erinevaid ametiredeleid pidi liikudes läbi teinud karjääri politseiinspektorist kuni siis 2013. aastal peadirektoriks nimetamiseni. Olen Elmariga põgusalt kohtunud varasemalt paaril korral ja ta on mind oma olemuse ja käitumisega positiivselt intrigeerinud. Ühelt poolt on tegemist mehega, kelles on tohutul määral teravust ja jõudu asjade ärategemisel ning konkreetsust ja selgusesoovi reaalsuse tajumisel; teisalt aga on temas meeletu hulk avatust, inimlikkust ja hoolivust. Mind hakkas üha rohkem huvitama, kes on see mees, kes meie kõigi turvalisuse eest koos oma mitmetuhandelise meeskonnaga igapäevaselt hea seisab. Käesolevas vestluses püüame seda loori natuke kergitada. “Meie kümne aasta tulevikuvisioon on saada maailma parimaks politseiks. Kuskil aasta-poolteist tagasi, kui me meeskonnaga arutasime, et kes me siis tegelikult tahame olla, jõudsime selleni, et me tahame olla maailma parim politsei. S

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Mulle tundus, et siia aasta lõppu, ja veel sellise erakordse aasta lõppu, sobib teemana imehästi positiivsuse üle arutelu. Arutlen valjult, miks on oluline kasvatada iseendas positiivsuse musklit ja annan selleks ka ühe praktilise harjutuse, mida saad kohe iseenda peal katsetada. “Psühholoogid on välja peilinud, et keskmiselt mõtleb inimene ligikaudu 50 000 – 70 000 mõtet päevas. Huvitav on, et suur osa neist mõtetest on korduvmõtted ehk me ketrame peas samu teemasid ikka ja jälle uuesti. Markantne seejuures aga on, et lõviosa neist korduvatest mõttemustritest on pigem negatiivse alatooniga. Eestlasena tundub mulle eriti, et meie mõttemustrites ja kõnepruugis on sõna 'muretsemine' kesksel kohal. Eestlane muretseb kogu elu ja kõige pärast. Kes muretseb maja, kes auto, kes muretseb lapse, jne. Muud nagu polekski kui ainult kogu elu üks suur muretsemine. Võiks öelda, et murelikkus on paljuski meie loomulik seisund. See sõna sobib igasse päev

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on vabasukelduja Kaspar Eevald – mees, kes sukeldus 2 minuti ja 41 sekundiga hinge kinni hoides 101 meetri sügavusele ja tuli elavana ka veepinnale tagasi. Kõnealune sooritus on ametlik Eesti rekord ning ühtlasi ka kõige sügavam. Selles on midagi. Mind intrigeerivad inimesed, kes kompavad eksistentsiaalseid piire elus. Kaspar on inspireeriv. Tulge ka kuulama. “Mulle meeldib näha ennast sõdalasena. Ma võitlen oma piiridega ja oma võimekusega. Ja nihutan kogu aeg neid piire edasi. Selles peitub ka omajagu hasarti. Kuigi sa toimetad seal vetesügavustes noatera äärepeal, kuid see, et sa sellises ohtlikus olukorras endiselt edasi liigud, annab paradoksaalselt mulle isegi indu ja jõudu juurde. Kuigi on ohtlik, kuigi on raske, kuigi olen nö liimist lahti lagunemas – ma siiski liigun ikkagi edasi. Ma avastan kild-killu kaupa kogu aeg, et ma olen rohkemat, kui ma arvasin. Ja eks selle pealt tulevadki suured teod. Inimesed tihtipeale ikkagi kipuvad alahindama iseennast. Ja sellised ä

Head sõbrad, seekord on teistmoodi episood. Nimelt, istusime maha koos Chris Kalaga podcastist 'Ausad Mehed' ja lasime kõigel, mis parasjagu pinnale kerkis ja olulisena üles ujus, nö sõnu valimata valjult välja. Selles mõttepõrgatuses oli head energiat ja meid kindlasti ühendab Chrisiga soov tuua maailma rohkem selgust iseendas ja teadlikkust iseendast. Juttu tuleb erinevatest kogemustest nii podcastimise maailmas kui ka lavaesinemisest laiemalt, ja paljust muust põnevast. Vaatamata sellele, et tegemist on ligi 2h pikkuse looga, kuula salvestus lõpuni, sest lõpu poole räägime ka sellest, mida edaspidi tahame koostöös tegema hakata. Kuulake ikka ... PS! Chrisi tegemised ja tema podcast "Ausad Mehed": https://www.chriskala.com https://soundcloud.com/ausad-mehed

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Changemakers'i algataja ja eestvedaja Erkki Kubber. Changemakers on noortele suunatud sotsiaalne ettevõte, mis aitab noortes arendada ettevõtlikkust läbi arenguprogrammide, kursuste ja e-valikainete. Podcastis jutustab Erkki mulle loo, kuidas ühest inspireerivast mentorist ja A4 paberist sai algatatud Changemakers, mida ta praeguseks on juba neli aastat eest vedanud. Changemakers tähendab aidata noortel teha samm edasi enda enesearengus, aitamaks seeläbi muuta ka inimesi ja keskkonda enda ümber paremaks. Changemakers aitab noortel määratleda nii enda unistusi ja eesmärke kui ka neid ellu viia, õpetades, kuidas visiooni seada, kuidas kujundada harjumusi ja kuidas teha esimesed sammud enda eesmärkide saavutamiseks. Erkki on ise vast parim eeskuju sellel teel. Ta on kommunikatsioonijuhtimise magister ning avaliku halduse bakalaureus. Erkki on käinud ka neli aastat USA-s Southwestern Advantage´i programmi raames müümas hariduslikke raamatuid. Ta on mänginud vingel tasemel jal