Peresaade

Mõnikord suhted ei suju mitte kuidagi. Tundub, et lahutus on ainus väljapääs ja toob oodatud rahu. Paraku lõpeb järjest rohkem abielulahutusi kohtuskäimistega, aga rahust on asi kaugel. Lahendusi, mis rahuldaksid kõiki osapooli, ei pruugi tulla ka aastatepikkuse kohtuprotessi tagajärjel.

Suhe mõjub paljudele nii, et seal kaotatakse enesehinnang ja usk enda väärtusesse. Partneri näol pole sugugi alati tegemist sõbraga, nii mõnigi tunnetab oma partnerit kui suurt kontrollijat. Paljudele tundub, et partnerist pole mingit tuge. Suhtes võib tunda end üksikumaltki kui päris üksi elades. Ja harvad pole need lood, kus partner pole üldse lahke ega hooli su vajadustest.

Psühholoog Olle Selliov kirjutas 2020. aasta maikuus Eesti Päevalehele artikli meeste enesetappudest. See on valdkond, millest me erinevatel põhjustel väga kõva häälega ei räägi.

Selle nädala "Peresaade" on seksuaalsest ihast. Kui mõlemad partnerid on rahul sellega, et nende suhtes on seksi vähe või üldse mitte, siis on kõik hästi. Sagedamini juhtub aga nii, et üks partneritest soovib, et seksi oleks suhtes rohkem ja teine tahaks vähem. Mõnikord kohe palju vähem.

Kooliaasta on hooga käima läinud ja mõneski peres on argipäevade õhtud täis võitlust ja pettumust. Laps, kes on muidu tore ja nutikas, ei taha koolitükke teha. Vanemad sunnivad last pikki õhtutunde istuma ja õppima. Suhted lähevad hullemaks ja hinded pole ikka need, mis oodatud. Lõpuks on kõik õnnetud.

Uue hooaja esimene "Peresaade" on häbist. Häbitunne on kõigist tunnetest kõige tumedam ja raskem tunne kanda. Iga normaalne inimene teab seda ängistavat tunnet. Ma ei taha, et teised minust midagi teada saaksid.

Meedia ja reklaamid pommitavad meid igapäevaselt sõnumitega, mis puudutavad elu kõiki aspekte: kuidas me peame välja nägema, kui palju kaaluma, kui tihti seksima, kuidas olla hea lapsevanem, kuidas õige paarisuhe välja näeb, milline on täiuslik naine või mees, kuidas kodu peab välja nägema, kuidas õnnelik olla.

Paljudes pered üle maailma elavad elu, kus üks täiskasvanutest teenib leiba kusagil kaugemal ning ei jõua nädalate ja mõnikord ka kuude kaupa koju. Selline perekond töötab nagu akordion: kokku-lahku-kokku -lahku-kokku ….. Ka Eestis on selliseid peresid palju.

Oleme olnud pikka aega karantiinis ja meie ümber on olnud teadmatust ja hirmu. Paljudel inimestel on vähemalt korra peast läbi käinud mõte "ma lähen hulluks", "ma ei suuda, ei pea vastu". Kas nii see hulluks minemine käibki? Ja mis see "hulluks minemine" tegelikult tähendab?

Emadepäeva ümber räägitakse palju emaduse ilust. Meedia on täis õnnelikult naeratavaid emasid ja lapsi ning naisi ülistatakse kui maiseid jumalikke loojaid, kelle emaka ürgpimeduses areneb ime.

Viimased aastakümned on toonud kaasa uued peremudelid.

Tänases saates teeme juttu hirmust haiguste ees ja sellest, kuidas see hirm mõjutab meie suhteid. Jättes kõrvale uljaspead, kes ei karda midagi, on paljud meist praegu, kui koroonaviirus möllab, mures oma tervise pärast ja see on loomulik. Aga mõned inimesed, ja neid pole üldse vähe, on väga mures oma tervise pärast ka siis, kui selleks mingit otsest põhjust üldse polegi.

Armastust, lähedust, mõistmist, toetust, turvalisust - me vajame neid oma partnerilt igapäevaselt ja tänastes keerulistes oludes eriti.

Armukadedus on hirm, et mulle ei jätku mulle olulise inimese armu. Ilma armuta on aga elu tühi, peaaegu et võimatu.

Täna räägime teemast, millest õigupoolest ei tahakski rääkida. Teema on hirmutav ja kurb, see hävitab elusid meie kõrval täna ja tulevikus. Aga nagu keegi on kunagi öelnud, halvad asjad juhtuvad siis, kui "head inimesed" vaikivad ja pööravad pea ära. Me oleme otsustanud täna rääkida ja mitte toetada oma vaikimisega vägivalda.

Nii paarisuhetes kui ka muudes suhtes võiksid partnerid olla nn samal tasandil, suhelda teineteisega kui üks adekvaatne täiskasvanu teise täiskasvanuga, kellega saab rahumeelsel teel oma asja arutada ja oma eriarvamused mõistlikult selgeks rääkida.

Oleme jõudnud aega, kus meid ümbritseb suures koguses toitu. Erinevatel põhjustel tekitab selline toiduküllus paljudele peredele pingeid. Kes sööb liiga vähe, kes liiga palju, kes valesid asju, kes valel ajal. Toores või keedetud? Lihaga või lihata?

Tänases maailmas lagunevad umbes pooled suhted. Mõnikord on suhte purunemise põhjus uus partner, aga mõnikord on lihtsalt ühel partneril armastus otsa lõppenud. Või on armastus isegi veel alles, aga teisel partneril on mingid isikuomadused, väärtushinnangud või elustiilikomponendid, mis kooselu võimatuks teevad.

Pereterapeudi kõige sagedasem külaline on pere, kus lapse käitumine on muutunud ja pere ei oska selle olukorraga enam midagi peale hakata.