Sõnasäuts

Tuur Maria on teadaolevalt suurim Eesti vetest püütud kala.Mariaks nimetatud Atlandi tuur püüti 1996. aastal Muhumaa lähedalt Seanina neeme juurest. Rekordsuur tuur oli 2,9 meetrit pikk ja kaalus 136 kilo. Kala vanuseks hinnati 45 aastat. Tuur Maria mulaaž on eksponeeritud Eesti Loodusmuuseumis. Foto: Meie Maa

Nolgus

Poes on müügil konserv nimega "Praetud mudillased." Tegemist ei ole siiski väikestest lastest tehtud konserviga, vaid kalaga mudil. Mudillased on ahvenaliste seltsi kuuluv liigirikkas kalade sugukond, millesse kuulub üle 2000 liigi. Eestis on mudillastest esindatud järgmised liigid: must mudil, väike mudil ehk väike mudilake, pisimudil, kirju mudil, ümarmudil.

Võldas on kalaliik meripuugiliste seltsi võldaslaste sugukonna perekonnast võldased. Võldas on jässaka, tagakehalt veidi külgedel lamendunud kehaga kala. Pea on lai ja lame, suu on suur ning tihedate peente hammastega.  Võldas on oma huvitava välimuse tõttu vanarahva seas ammu tuntud erinevate nimede all: kivitrull; merihärg, härjapea, rontipea, tölluspea, härjapäts, luts, lodi, lodjapäts, purlak; kont; kondakala; koerakala; kivirull ja järvekurat.

Harilik hink on hinklaste sugukonda, hinkude perekonda kuuluv kala.Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga.Eestis on hinku leitud vaid paiguti, sest korraga tabatakse vaid üksikuid isendeid.Rahvakeeles kutsutakse teda ka nimedega vinka-võnka, kivijüraja, kivivingerjas, kivikala, kivikana, kivitrull, kivinärija, liivarull, koerakala ja tigekala.

Linnunimedest põgusalt rääkisime, nüüd on järg kalade käes. Rünt on karpkalaliste seltsi kuuluv väike, rulja ja sihvaka kehaga mageveekala, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed hõbedased, kaetud sinakate või mustade laikudega. Suunurkades on poised. Rünt on levinud üle kogu Eesti. Inimesed hindavad teda maitsva liha tõttu, kuid erilist tööstuslikku tähtsust tal ei ole. Ründi kohta on rahvakeeles kasutatud ka nimesid liivarull, pess, penijüri, "hürrül" ja koerakala.

Ainiti (harilikult mõttetühjal pilgul) vahtima; tegevusetult istuma või seisma, konutama. Tuiutas mind oma suurte silmadega. Haige istub aknal ja tuiutab uniselt möödujaid. Tuiutas sõbrale sõnatult otsa. Olin juba hulk aega pimedusse vaadata tuiutanud. Vahel jäi ta tükiks ajaks ühte punkti, enda ette tuiutama. Tuiutab niisama televiisori ees. Kuid sõnal on ka teine tähendus: tuiama, tuigerdama. Õllesõbrad tuiutasid joogikoha ümber (ringi). Tuiutas jalga järele vedades suuri vaevu koju. Laps tuiutab kõndida.

Maikuu on oma nime saanud kreeka jumalanna Maia järgi. Mai rahvapärased nimetused on lehekuu ehk lehehakkamise kuu, mahlakuu, õiekuu, rõõmukuu, toomekuu, meiukuu (kaskede ehk meiude toomise järgi), laulukuu, elukuu, sugukuu, külvikuu, kesakuu, suvikuu ja nelipühakuu.

Täna on volbripäev, mis on oma nime saanud püha Walburga järgi, kes oli 8. sajandil elanud kristlik naispühak ja kelle mälestuspäev on 1. mail. Volbripäeva nimetatakse ka nõidade ja tarkade päevaks. Volbripäevale eelneb volbriöö, mida tähistatakse 30. aprillil. Rahvasuu räägib, et sel ööl lendavad ringi nõiad. Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad.

Mänsak on vareslaste sugukonnast mänsaku perekonda kuuluv lind. Mänsak on mõnevõrra väiksem kui hakk ning peenema ja pikema nokaga. Ta on väga tüüpiline metsalind, kes hüpleb osavasti mööda okaspuude oksi ja ripub vahel kuusekäbide küljes. Ta on taiga iseloomulikumaid linde, kes Eestis on levinud eelkõige Saaremaal, Lääne-Eestis ja Vahe-Eestis.  Mänsaku rahvapärased nimetused on  pähklirääk, pähkliraag, pähklikull ja pähkliähk.

Peoleo kuulub oma päikesekollase välimusega troopiliste kireva sulestikuga lindude maailma, kus tema sugulased kõik elutsevadki.  Peoleo on ettevaatlik ja pelglik lind, ainult võitlusägeduses kaotab isalind ettevaatuse. Ka pesa kaitsmisel käitub ta südilt, mõnikord isegi hulljulgelt. Üldiselt on peoleo riiakas ja seltsimatu.  Igale inimesele on hästi tuttav peoleo kõlav flöödiheli meenutav vile. Sellist vilet kostub ainult pesitsusperioodil. Hästi on tuntud ka tema kräunuv häälitsus, mis on talle vihmakassi nime andnud.  Rahvasuus tuntakse peoleod veel kui vihmarääku, kuuseööbikut ja pajuvarest.

Ööhirmutaja ja sookurat, nagu vanarahvas seda lindu kutsub, on ilmselt eestlastes kõige enam hirmu tekitanud lind. Kui see lind kuhugi elama asus, siis oli kindlasti õnnetus peagi tulemas. Rohketest pärimustest tuleb veel välja, et see olla surnud inimese luu, kes nõnda karjub ja lehmana ammub.

Vaenukägu

Öösorr

Pühapäeval algas Eesti metsades raierahu, kuna on lindude pesitsemise aeg. Järgnevate nädalate sõnasäutsud ongi pühendet linnunimedele.

Sõna, mis puudub kirjakeele sõnaraamatutes, ent tuleb küllalt sageli ette ilukirjanduses, kirjutab Rudolf Karelson 1993. aasta "Keele ja Kirjanduse” 9. numbris. Tegemist on murdesõnaga, mille esinemispiirkonnaks nii Tartu kui Mulgimaa. Kasutatud on nii h-tähega hulvama kui u-tähega ulvama varianti.

Kes meist ei teaks Artur Alliksaare igihaljaid luuleridu:“Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.”Kalamburist Oliver Lomp on need sõnad ümber mänginud kevadele ja saabuvatele aiatöödele mõeldes:"Ei ole paremaid, halvemaid aedu. On ainult hekk, milles viibime praegu."

Kavaluse kohta on kasutusel üks tore sünonüüm - velbas.Kaval, rebaslik, kelm ehk velbas. Tegi pähe velpa näo. Pelgab pisut seda velbast vanameest.Eesti keele seletavast sõnaraamatust leiab veel sõnad “velpus” - kavalus, kelmus ja “velpalt” - kavalalt, kelmilt. Naeratab velpalt.

Mossis või vingus näo kohta saab öelda, et nägu on vissis, tõmbas näo vissi.Vasika või lehma kohta saab öelda vissi.Ka väikese hapu õuna kohta saab öelda viss, kuid väljend “vissi laskma” ei ole ühegi eelmainituga seotud, vaid tähendab liugu lasma, uisutama ja vissilaskja on liulaskja, uisutaja.

Aprill on tuletatud ladinakeelsest nimetusest Aprilis, millele vanad roomlased omistasid tähendust 'avama’. Lilled, taimed, loomad, maad ja mered ärkavad ja avanevad.Aprilli nimetatakse rahvapäraselt veel jürikuuks, mahlakuuks, sulakuuks ja naljakuuls. Lisaks tuntakse veel nimetusi puhkekuu ehk puhkemiskuu ja lihavõttekuu.