Välistund

Riigikogus on tekkinud eriarvamused välispoliitika tulevikusuundade üle. Kas globaliseerumine on lõppenud ja iga riik peab nüüd ise hakkama saama? Kellele Eesti loota võib? Millist joont me järgima peaksime?

Koroonakriis on maailmamajanduse uppi löönud ning pea kõikides riikides ennustatakse sügavat majanduslangust.

Mida ütleb tänavune värskendus Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-Uuringite Instituudi kaitsekulude andmebaasi selle maailma kohta, kus me elame?

Esmaspäevane "Välistund" analüüsib Euroopa Liidu ja NATO konoonakriisijärgseid väljakutseid ning Hiina rolli vapustustejärgses maailmas.

Kuhu liiguvad rahvusvahelised suhted pärast koroonakriisi ja millised on Eesti väljavaated uues olukorras?

Ülemaailmne koroonapandeemia on lühikese ajaga löönud sassi kogu senise maailmakorralduse. Piirid on sulgunud, vabakaubandus pärsitud, rahvusvaheliste organisatsioonide autoriteet saanud tagasilöögi, liitlassuhted tõsise küsimägi all.

Seekordne "Välistund" lahkab küsimust, kas Itaalia ja Hispaania must koroonasurmade statistika on määratud korduma ka mujal ning milline on tõvepuhangu mõju maailmapoliitikale.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime USA võitlusest koroonaviirusega olukorras, kus Ühendriigid on asunud nakatunute arvuga maailmas juhtima.

Eesti, Euroopa ja maailma majandus on seiskunud. Koroonakriis on euroliidu liikmesriike sundinud tegutsema iseseisvalt ja egoistlikult. See on pannud ühenduse surve alla. Mis saab edasi?

Venemaal tehtavad konstitutsioonimuudatused annavad president Vladimir Putinile võimaluse kandideerida veel kaheks ametiajaks riigipea kohale - ehk siis kuni aastani 2036. Seega saab ta kauem võimul olla kui Jossif Stalin või Peeter I.

Seekordses "Välistunnis" on jutuks ELi eelarvekõneluste hetkeseis. Stuudios on põllumajandusministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Esmaspäevane "Välistund" räägib Afganistani rahuleppest, mis siis kas on või ei ole selleks ajaks sündinud, ning pingetest Venemaa ning Türgi vahel.

Kui palju ajalugu määrab meie igapäevast välispoliitilist joont? Kas Riigikogu avaldus ajaloo võltsimisest oli ikka vajalik? Kas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa väited, et Eesti pole loobunud Petserimaast ja Narva tagustest aladest on mõistlik tegevus?

Müncheni julgeolekukonverents, NATO kaitseministrite kohtumine, Eesti Välisluureameti raport.

Samal ajal kui koroonaviirus lammutab hooga, püsib HI-viirus juba kümnendeid miljonite inimestega visalt.

Esmaspäevane "Välistund" räägib Hiina võitlusest uue koroonaviirusega ja talle kehtestatud sanktsioonidega.

Venemaa president Vladimir Putin on ilmselt teinud otsuse, kuidas Venemaad edasi juhtida ning on esitanud vastavad võimusüsteemi muutmise ettepanekud.

Hiljutine uuring näitas, et Eesti on Euroopa Liidus mõjukuselt 12. kohal. Millised aga on Eesti tegelikud hoovad maailmapoliitikat mõjutada, kas me oskame praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras pooli valida ning milline on meie sisepoliitika mõju välispoliitikale?

Arutleme selle üle, mil määral ja miks tuleks Vene õigeusu kirikut käsitleda poliitilise jõuna.

Esmaspäevane "Välistund" keskendub Iraani ja USA vahelistele suhetele, mis on teravnenud seoses Iraani kõrge kindrali Qasem Soleimani hiljutise tapmisega Iraagi pinnal.