Järgmine Peatus

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk jutustab meile Vietnamist. Esimene linn Vietnamis (ja tegelikult ka terves Kagu-Aasias), kuhu Johanna-Kadri jõudis, oli Ho Chi Minh – ta tunnistab, et sealne liiklus võttis esiti sõnatuks. Tundus valitsevat tõeline kaos ning reegleid ei paistnud olevat. Vaatamata sellele otsustas Johanna-Kadri õige pea ka ise rolleri selga istuda – tõsi küll, pigem väiksemates paikades, kus liiklus oli pisut rahulikum. Just rolleriga oli hea ringi kulgeda ning uudistada vietnamlaste põnevat eluolu. Johanna-Kadri jõuab saates arusaamisele, et vietnamlaste elu pole kerge. Ometi räägivad kohalikud sellest võrdlemisi kergelt, ilmselt on asi selles, et nad lihtsalt ei tea, et mujal on parem. Juttu tuleb ka näiteks suurest prügiprobleemist, turismist (mis teeb kohati riigile liiga), kuidas turiste surutakse oma mulli ning sellest, et tegelikult on Eestis ikka päris hea elu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Piret Lauk-Oiov on teist korda beebiootel ning tõelise reisientusiastina ei ole ta põlanud ära ka rasedana reisimist. Näiteks on ta käinud rasedana Madeiral (24-25 ndl), Küprosel (30 ndl), Hispaanias (34 ndl) ja nüüd Tansaanias (24 ndl). Piret tunnistab, et esimest last oodates olid nad mehega veidi naiivsed esmakordsed lapsevanemad, uskudes, et nende elu uue ilmakodaniku saabudes ei muutu. Nüüd teavad nad, et beebiootuse ajal reisides on vaja mõelda läbi nii enda kui laste turvalisus. Ometi kinnitab Piret, et rasedana on ka väga tore ja lõõgastav reisida. Kui eelnevad sihtkohad on jäänud siiski Euroopa piiresse, siis Tansaaniasse Sansibari saarele minnes otsustati Aafrika igapäevaellu sukelduda. Piret tõdeb, et piletid said ostetud emotsiooni pealt ning väga palju ohtudele nad ei mõelnud. Kohalikega suheldes sai ta aru, et arstiabi kättesaadavus on seal küllaltki kehv. Saates annab Piret nõu, mida arvestada rasedana lendamisel, millised dokumendid on vajalikud, mis juhul võib lennufirm

Tänase saate külaline Riina Aab räägib oma jõulupühadest ja aastavahetusest Briti Neitsisaartel. Riina sõnul on jõulud soojas kliimas ikka väga teistsugused – näiteks tuleb juttu jõuluvanast, kes on riietunud sortsidesse ja plätudesse; kookosepalmi kaunistamisest; ehtsa kuuse ostmisest (mis kahjuks kuivab seal vaid paari päevaga), plastikuisuväljakust; miks ei saa jõulukinkidele raha liialt laristada ning nipist; kuidas meie saatekülaline endale jõulumeeleolu tekitab ja palju muud. Räägime ka aastavahetusest, mida sealmail tähistatakse pigem suurelt. Näiteks rendivad mõned rikkad inimesed selleks puhuks endale isegi privaatsaari! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Carolin Klausner elab suure osa oma ajast Bahreinis ning on korduvalt ka jõuluaega Lähis-Ida riigis tähistanud. Et tegemist on moslemiriigiga, siis meile tuttavaid klassikalisi jõule seal pole. Ometi on rohkelt mõjutusi jõulupühadest ja paljud kohalikud on võtnud jõuludest üle selle armsa osa – kingid ja perega koosolemise. Kui Eestis on jõululaupäev vaba päev, siis Bahreinis on tegemist täitsa tavalise tööpäevaga. Carolin tunnistab, et tema jaoks on see kummaline. Ilukliinikus töötav neiu muigab, et paljud tema kliendid teavad küll, et 24. detsember on kristlaste jaoks tähtis päev, kuid ei mäleta, mida soovima pidi… Nii soovitakse tihtipeale palju õnne sünnipäevaks. Veel tuleb saates juttu moslemite traditsioonidest (mida võiks teataval määral jõuludega võrrelda), kuidas kohalikud pühadesse suhtuvad, mil moel välismaa tüdrukud panid moslemipoisid jõuluvana mängima ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Albina Prenga on Üllatav Kreeta blogi autor (ainus eestikeelne blogi Kreetast, kus võib leida toredaid lugusid elust-olust päikesesaarel), kes on nüüdseks jõule Vahemere saarel veetnud seitse-kaheksa korda. Ometi igatseb ta jõuluperioodil kodumaiselt kargeid pühi ja õiget jõulutunnet. Albina sõnul ei ole kreetalaste jaoks jõulud kõige tähtsamad pühad, kuid siiski neid tähistatakse. Mingit erilist materiaalsust ja metsikut kinkide hankimist sel perioodil ei ole. Kõige rohkem seostuvad jõulud kreetalastele hoopis oliivide korjamisega. Loomulikult on jõulud tähtsad laste jaoks, kes ikka kingitusi ootavad. Muuseas, päkapikud aga Kreeta lastel ei käi – sellest tavast ei olda midagi kuulnud. Saates tuleb veel juttu jõulu-eelsest paastust, traditsioonilisest jõululauast, jõulutunde tekitamisest mandariinisaludes ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Detsembrikuus läheb „Järgmine peatus“ jõululainele! Kuu esimene külaline on Liis Janusauskas, kes räägib jõulupühadest Floridas. Enamik inimesi alustab Ameerika Ühendriikides kodude dekoreerimist pärast tänupühi novembri lõpus, kuid on neidki, kes panevad kaunistused üles juba peale Halloweeni. Kuna Liis elab sooja kliimaga Floridas, siis ta teab, et kaunistatakse ka palmipuid ja kaktusi! Loomulikult uurime, kuidas end soojas kliimas jõulumeeleolusse viia. Liis leiab, varajane jõulumeeleolu on positiivne, sest see muudab inimesed lahkemaks. Tema sõnul on USAs palju pealiskaudsust, aga jõulude eel ollakse päriselt siirad ja lahked. Juttu tuleb ka USA materiaalsusest ja massilisest kinkide tegemisest. Liis toob välja, et on üsnagi šokeeriv näha, kuidas inimesed kahmavad jõulude eel kaubanduskeskustes kinke ning kui pangakaart ei peaks maksmisel läbi minema, pannakse tagasi näiteks munad või piim. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Tiina Sööt on elanud juba viis aastat Rumeenias. Iga kuues rumeenlane pageb oma riigist ning vanemad räägivad võsukestele juba maast madalast, et tasub proovida välismaale kolida. Tiina sõnul on see Rumeenias justkui edu mõõdupuu. Ja ometi otsustas meie saatekülaline kolida Rumeeniasse ning just seal oma elu elada… Ta nendib, et vaatamata lagunenud majadele, vaesusele, reostusele, korruptsioonile ja bürokraatiale on Rumeenia tema jaoks sobiv elukoht. Väga meeldivad talle ka rumeenlased! Tiinal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Rumeenia“, mille alapealkiri on „Absurdi armunud“ – saatekülaline tunnistab, et absurdi kohtab sealmail tõepoolest igal sammul. Olgu selleks regulaarselt toimuvad soojakatkestused, ettevaatamatus potentsiaalse maavärina suhtes, kirikuõpetaja andmas poliitilist nõu, riik soovimas nõidade tegevust maksustada või midagi muud. Rumeenlased on usklik rahvas, kuid tegelikult on religioon ja nõiakunst väga tugevalt põimunud. Juttu teeme näiteks Nõidade Tiigist; surnutest, kes

Maailma suurim reisiraamatute kirjastaja Lonely Planet hoiab uute ja põnevate sihtkohtade osas kätt pulsis – alles möödunud nädalal avaldati 2023. aasta reisisoovitused. Nii võtsidki saatejuht Liina Metsküla ja reisiajakirjanik Silvia Pärmann Lonely Planeti soovitused ette ning mõtisklesid nende üle. Miks nautida toitu just Jaapani suuruselt kuuendas linnas Fukuokas? Mis võib olla takistuseks rongiteekonnal Bhutanis? Miks Dominica ei pruugi sobida rannapuhkuseks? Miks on Albaania eestlaste hulgas uus trendikas sihtkoht? Ja mida võiks õppida El Salvadori reisides? Viimaks anname ka omalt poolt reisisoovitused uueks aastaks – nende hulgas on nii sihtkohti Eestis kui hoopistükkis vägagi eksootiline riik, kuhu mineku peale enamik eestimaalasi pole ilmselt kunagi mõelnud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Madis Kahro räägib Usbekistani külastamisest 40-kraadises kuumas. Madise hinnangul on Usbekistan seljakotiga reisija jaoks ebamugava kujuga ning erinevate piirkondade külastamine on keeruline. Lisaks on distantsid pikad ja ühistransport sõidab kaua. Kohalikul rongifirmal on küll peen äpp, aga reaalselt sealt piletit osta ei õnnestunudki… Niisiis soovitab Madis osta piletid kohalikus rongijaamas ning olla rongisõitudel paindlik. Rong võib väljuda küll õigel ajal, kuid sihtkohta jõuda plaanitust tunde hiljem. Saates jutustab Madis, mis järjekorras linnu külastada (et mitte kusagil pettuda), kus linnas tekib kergemini idamaade tunne, miks on Taškendi metroojaam ja turud erilised vaatamisväärsused, milline on usbeki kodu, mis põhjusel teeb vene keele oskus suhtluse vabamaks ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Katre Kulbok müüs kodumaal oma isiklikud asjad ja äri maha ning otsustas Balil uut elu alustada. Katre tunnistab, et Bali puhul võlub teda lihtsus – sa saad olla sina ise, ilma et keegi jagaks hinnanguid. Küll aga on märksa maisemaid ja praktilisemaid probleeme, millega Balil rinda pista – näiteks elukoha leidmine. Enamik omanikke küsib renti ette pool aastat või isegi terve aasta, niisiis on Katre pidanud kodu päris palju vahetama. Täna tunneb Katre aga Balil olles end kodusemalt kui Eestis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on üks tore pere, kes otsustas üheskoos oma pisikese tütrega kolida Gruusiasse ning avada seal külalistemaja. Kertu Vahtra ja Pärt Loskit tunnistavad, et pole kunagi igatsenud klassikalist elu, vaid janunevad seikluste järgi. Seiklusi on neil igal juhul Gruusias ette tulnud, kuid ometi pole nad oma valikuid kahetsenud. Näiteks on saates juttu maja ostmise võludest ja valudest (ning hinnast), kuidas vana omanik võttis lahkudes vannitoapõranda kaasa ja jättis oma koerad aeda, kohtumistest skorpionitega, kuidas eelmine majaomanik pandi nende pärast vangi, miks nad valisid elukohaks just Kutaisi ning palju muud. Loomulikult uurime ka, kuidas Kertu ja Pärdi väike tütar Pärke on Gruusias elamisega kohanenud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on Heli Ayera Salf, kes räägib kirglikult Alpidest, mida ta lausa jumaldab. Heli püüab jõuda Alpidesse (peamiselt Šveitsi) korra aastas ning niimoodi juba pikalt. Kui esimest korda reisis ta sinna bussiga, siis nüüd käib ta üheskoos abikaasaga autoreisil. Heli sõnul tuleb mägedes sõites olla väga ettevaatlik – hullud sõitjad seal ellu ei jää. Mägedes sõites peab olema täiesti kohal ja vältida närvi minemist. Saates tuleb juttu veel näiteks kaljukitsedega kohtumisest (mis on ülimalt suur vedamine), miks pole elu mägedes kerge, millised on sealsed inimesed, kuidas kõndida juulikuus lumes ning mil moel õnnestub tal iga kord sama kohta külastades midagi uut avastada. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Taavi Turk õppis Taanis moedisaineriks. Saates tuleb juttu näiteks Taani toetuste süsteemist (üliõpilastele), et taanlased ei tea Eesti asukohta, ootamatult suurest bürokraatiast, elust väikelinnas Herningis ja õppest sealses ülikoolis ning loomulikult moeteemadel. Taavi mõtiskleb, milline on taanlaste moetunnetus ning kui kerge või raske on saada Taanis moedisaineri ametikohale. Taavil ilmus hiljuti ka raamat „Minu Taani“. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Riina Einasto räägib kodus hooldaja tööst Iirimaal. Ta on sama tööd teinud ka Inglismaal, kuid eelistab iga kell Iirimaad. Kodus hooldaja elab küll kliendi kodus, kuid ei ole tema käsutuses 24 tundi ööpäevas. Oma klienti võib tegelikult ka valida, samamoodi nagu klient ja tema perekond saavad hooldajat valida. Kliendi ja hooldaja vahel seisab agentuur, kes Riina kinnitusel toetab korralikult ka hooldajat (mitte ainult ei esinda kliendi huve). Kuigi taolised töökuulutused on avalikud ka Eesti tööportaalides, tuleb Riina sõnul eestlasi Iirimaale kodus hooldajateks väga vähe. Miks, ta ei tea. Palk on seal veidi üle Iirimaa miinimumpalga, kuid oluline nüanss on see, et elamise ja toidu peale seal tegelikult raha ei kulu. Niisiis on tegemist justkui taskurahaga. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kerli Kirsimaa on reisinud 46 riiki ning sealjuures naudib ta väga just üksinda reisimist. Kerli nendib, et kuna sooloreisijad on alati väga sotsiaalsed, siis tunneb ta üksindust võrdlemisi harva – ikka ja jälle õnnestub kohata uusi inimesi. Muuseas, ta on isegi tänaval jalutades leidnud uusi sõpru! Küll aga mahub tema reisimiste hulka nii ehmatavaid kui ka vähemehmatavaid seiku. Näiteks jutustab Kerli oma vabatahtlikust tööst Mehhiko džunglis, kuidas Vietnamis kohvikuteenindaja talle heast peast kõrvakiilu andis, ebameeldivast couchsurfingu kogemusest Milanos ja palju muud. Mis puutub ohtlikkusesse, siis on Kerli arvamusel, et üksi reisiva naise kõige suurem oht on mees. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised on Ats Remmelg ja Kätlyn Jürissaar, kes on kirglikud rattamatkajad. Kokku on käidud kahel pikal rattamatkal. Ats oli see, kes Kätlynit rattapisikuga nakatas – nii tunduski see Kätlyni jaoks nii põnev, et oli nõus minema rattamatkale ilma mingi füüsilise ettevalmistuseta. Noor naine tunnistab naerdes, et eks esimesed poolteist kuud tõstis ta valuga jalga ratta peale… Kolmveerand aasta jagu kestev rattamatk võtab loomulikult ka palju raha… nii teavad Kätlyn ja Ats, et oleks saanud sama summa eest teha kena korteri sissemaksu. Ometi nad ei kahetse midagi, sest armastavad elamusi. Veel tuleb saates juttu Verona mereäärsel promenaadil magamisest; kuidas jalgrattamatkal kümme kilogrammi juurde võeti; ehmatavast hetkest Poolas, mil Kätlyn arvas, et saab surma ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Lähis-Ida ekspert Hille Hanso on käinud korduvalt Pakistanis ning tunnistab, et see riik on tema südame võitnud. Pakistanil on lihtsalt nii palju nägusid ja erikülgi! Maailma riikide välisministeeriumid hoiatavad oma elanikke Pakistani külastamise osas. Hille hinnangul tuleb hoiatustesse hoolikalt suhtuda, kuid tegelikult on riigil nii palju pakkuda ning inimesed on tõeliselt sõbralikud. Lisaks teeb siseluure tasemel tööd, et vältida äärmuslikkust ning terroriakte. Juttu tuleb veel äärmuslusele vastanduvast imekaunist sufismist, sealsest rahvaste ja usundite paablist, mida turistid tegelikult sellest riigist arvavad, viimase aja üleujutustest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Tiina Pärtel räägib oma elust ja tööst New Yorgis. Oma praktikakoha leidis Tiina New Yorki läbi tutvuste ning kuigi ta oli algul sellest üsna elevil, valdas teda peagi hoopis pettumus. Ta nendib, et kujutas ette, kuidas kõik on New Yorgis super glamuurne, aga tegelikult ei olnudki… Pärast töös pettumist pani Tiina oma fookuse tööajalt vabale ajale ning otsustas New Yorki täiel rinnal nautida! Juttu tuleb ka palgast ja sellega hakkama saamisest (Tiina sai stipendiumina miinimumpalka), miks ta aasta jooksul viis korda kodu vahetas, kuidas New Yorgis on nutikas hoopis jalgrattaga liigelda ja muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Lembe Mõttus ja Aleks Aava räägivad Austraalia külje all asuvast pisikesest saareriigist Vanuatust. Vanuatule minnes avaneb ainulaadne võimalus reisida olevikust minevikku. Näiteks ei ole enamikes majades elektrit – vaid edumeelsemates peredes on väike päikesepatarei katusel ja elektrit mõned tunnid päevas. See tähendab, et kodudes (ja ka poodides) pole isegi külmkappi, mistõttu tuleb tarbida toitu, mis ei vaja külma. Sealjuures on nii mõnigi (ameeriklasest) turist kogu taolise olukorra pärast nii pahur, et nõuab oma elektrita hütikeses konditsioneeri… Veel on saates juttu kohalike meeletust külalislahkusest, mis rolli mängivad külavanemad, miks oleks võimalik ka ilma rahata Vanuatul reisida, kuidas inimesed ei tea enda vanust, miks magusat on hakatud sealmail keelama ja palju muud. Muide, Lembel ilmus hiljuti ka raamat „Vanuatu“. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kaur Treimann jutustab minihaagisega reisimisest. Kauri sõnul pole minihaagis Eestis siiani kuigi popiks muutunud, kuid samas on see ääretult mugav. Kui nad perega ringi sõidavad, siis tulevad ka paljud inimesed uudistama ning ei jõua ära imestada, kuidas neljaliikmeline perekond sinna ära mahub. Kuidas see siis ikka võimalik on? Kaur selgitab! Saatekülaline kõneleb veel sellest, missuguse spontaansuse minihaagisega reisimine kingib, mis teeb selle mugavaks, mis on haagises sees, kuidas pisipere suhtub haagisega ringi reisimisse ja palju muud. Kaur jagab ka soovitusi, kuhu võiks reisida nii Eestis kui välismaal. Vestlust juhib Liina Metsküla.