Sõnasäuts

Sügiskaamos hakkab üha enam võimust võtma, mil ilmad on kõledad ja sombused ja inimeste näod pahurad. Johannes Aavik aga kasutas väljendit “pamur”, millega tähistas sünget, tumbedat, sompjat ja pilvist. Küll ta nägu on pamur, küll taevas on pamur. Veidi meenutab sõna pamur ka Pamiiri mäestikku. Kui on mäestik, siis ka pilvisus. Pamiir oli täna pamur. Valitses selline pamurus, et midagi ei näinud, mis muutis vaatajagi pamuraks.