Loodusajakiri

Saatejuht on Tiiu Rööp.

Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus augusti numbris tutvustab brüoloog Tiiu Kupper harilikku lehviksammalt – 2021. aasta sammalt. Kutsusime Tiiu Kupperi saatesse, et rääkida sammaldest: kui palju samblaliike Eestis kasvab ja kui lihtne või keeruline on sambla liigi määramine; kui palju on Eestis teaduslikke sammalde herbaariume ning miks on samblakogud vajalikud. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Tartu ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel kirjutab ajakirjas Horisont Rootsi aja suurimast laevaõnnetusest: laevahukust Tallinna sadamas 1696. aasta augustitormis. Kutsusime artikli autori saatesse, et küsida, miks võib seda laevaõnnetust pidada Rootsi aja suurimaks? Lisaks tuleb juttu koos laevaga põhja läinud ratsateenistuskomisjoni revisjoniaktidest, kuningas Karl XI tagasihoidlikkusest ning Johan Andres von der Pahleni suurejoonelistest matustest. Saatejuht […]

Ajakirja Eesti Loodus augusti numbris antakse ülevaade, milline on Eesti ornitoloogiaühingu panus metsalindude uurimisse ning mis on meie merelindude põhilised ohustajad. Kutsusime saatesse külla EOÜ linnukaitse programmijuhi Veljo Volke, et rääkida Eesti merealade olulisusest merelindudele; sulgimisrändest; naftareostusest, kaaspüügist ning tuuleparkidest ja avamerelindude kaitse eripäradest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus augusti number keskendub meie metsamarjadele, kuid lugeda saab ka eksootilistest marjadest; aasta puust ja aasta samblast – kadakast ning lehviksamblast; metsalindude uurimisest ja merelinde varitsevatest ohtudest; siilvetikast Eesti väikejärvedes; Metsa matkarajast Lahemaal ning intervjuud marjateadlase Taimi Paaliga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbris kirjutavad TÜ teadlased välguohvritest Eestis aastail 1880-1940. Saates on külas üks artikli autoritest, TÜ loodusgeograafia teadur Mait Sepp, kellelt uurime, mis allikatest leiti infot välguohvritest; kas Eestis on piirkondi, kus esineb äikest sagedamini kui mujal ja kuidas mõjutas välguohvrite arvu korstende ja laudpõrandate ilmumine taluhoonetesse. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbris kirjutavad TÜ teadlased välguohvritest Eestis aastail 1880-1940. Saates on külas üks artikli autoritest, TÜ loodusgeograafia teadur Mait Sepp, kellelt uurime, mis allikatest leiti infot välguohvritest; kas Eestis on piirkondi, kus esineb äikest sagedamini kui mujal ja kuidas mõjutas välguohvrite arvu korstende ja laudpõrandate ilmumine taluhoonetesse. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbrist saab lugeda aasta liblikast – harilikust päevakoerast. Saates räägime, mis on hariliku päevakoera juures ebaharilikku; samuti tuleb juttu siniliblikaliste ja sipelgate omavahelistest suhetest ning sellest, miks õierikkas iluaias võiks ruumi jätkuda ka nõgeseklumbile. Saates on külas TÜ selgrootute zooloogia kaasprofessor Toomas Esperk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Etnoloogid Anu Kannike ja Ester Bardone annavad ajakirja Horisont mai-juuni numbris ülevaate Tallinna naiskutsekooli õpilase konspektist aastaist 1922-1924. Saates räägime, keda koolitati Tallinna naiskutsekoolis ja mida õpetati. Lisaks tuleb juttu kooli juhatajast Anni Varmast ning ühest silmapaistvaimast õpetajast Hilda Ottensonist. Saates on külas ERM vanemteadur Anu Kannike. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli number keskendub loodusvaatlustele: antakse ülevaade nii maailma kui Eesti tuntumatest looduse uurimise jaamadest; jagatakse nõuandeid, kuidas valida binoklit ning tutvustatakse mikroskoope. Veel saab lugeda aasta liblikast – harilikust päevakoerast; välguohvritest Eestis; Eesti taimeatlasest; leeder-sõrmkäpast ja intervjuud Lennart Lennukiga. Saates on külas Martin Tikk, EMÜ rohelise ülikooli peaspetsialist ja ajakirja Eesti Loodus […]

Ajakirja Horisont 3. numbrist saab lugeda, mil moel on taimne toit vahelüliks inimese ja mulla mikroobide vahel. Kutsusime saatesse külla TÜ tehnoloogiainstituudi doktorandi Krõõt Arbo, kellelt kuuleme, mis või kes on endofüüt ja kas taimsest toortoidust võib saada ravimresistentse mikroobitüve. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Läbi Eesti, Läti ja Leedu kulgev Metsa matkarada on osa Euroopa kaugmatkarajast E11. Saates on külas geograaf Helen Külvik, kes kirjutab ajakirja Eesti Loodus juuninumbris Metsa matkaraja Võro- ja Setomaal looklevast osast. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus tähelepanu keskmes on soome-ugri inimene: lugeda saab nii loodusoludest, kus soomeugrilased elavad kui ka soome-ugri usust ja geneetilistest juurtest; loodusnimetustest, mis on pärit soome-ugri algkeelest ning soome-ugri keelte kõnelejatest Venemaal. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus 5. numbris teevad Riho Marja ja Jaanus Elts ülevaate põllulindude uuringutest Eestis. Saates on külas Eesti ornitoloogiaühingu LIFE-IP spetsialist Jaanus Elts, kellega räägime väärtuslikku põllumaad käsitleva seaduse eelnõust; kiivitaja arvukusest; rebastest ning kährikutest; põldtsiitsitajast ja prantslastest, aga ka nurmkanadest Sada ja Küllu. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mai-juuni numbris on tähelepanu all järgmised teemad: vaktsineerimise eelkäija variolatsioon; Eesti liitumine Rahvasteliiduga; taimne toit ja mulla mikroobid; müüoni magnetmomendi mõistatus ning närviimpulss ja matemaatika. Intervjuus Tallinna tehnikaülikooli professori Alar Konistiga on juttu rohepöördest, põlevkivienergeetikast ja energeetilisest sõltumatusest. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus mainumbris annavad TÜ teadlased ülevaate uuringust „Eesti otsib nurmenukke“. Kikkapükstest räägime ka saates: saame teada, milliseid uusi teadmisi on juba andnud kodanikuteadusprojekt „Eesti otsib nurmenukke“ ja et Eesti teadlaste algatus on laienenud ligi 30 riiki. Põgusalt tuleb juttu ka Kreeka nurmenuku-patrullidest. Saates on külas TÜ maastikuökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik. Saatejuht on Tiiu […]

Ajakirja Eesti Loodus maikuu number tähistab Eesti ornitoloogiaühingu 100. tegutsemisaastat: lugeda saab aasta linnust – kuldnokast; lisaks antakse ülevaade meie linnustiku olukorrast, eraldi pööratakse tähelepanu põllulindudele. Eerik Leibak analüüsib uue linnuatlase põhjal muutusi Euroopa ja Eesti linnustikus ning pikk intervjuu on Eesti ornitoloogiaühingu auliikme Ruth Lingiga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saatejuht on […]

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbris antakse ülevaade ohtlike ainete mõju uuringutest Eesti rannikumeres ja Soome lahe idaosas. Saates on külas üks artikli autoritest, Kai Künnis-Beres Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudist, kellelt uurime, milliseid aineid loetakse ohtlikeks aineteks ja kas ravimireostusele pööratakse piisavalt tähelepanu; mis organisme kasutavad teadlased bioindikaatoritena ning kui palju seiratakse Eestis merepõhja setete baktereid. Saadet […]

Ajakirja Eesti Loodus kahes numbris, märtsi- ja aprillinumbris, kirjutab Andrei Miljutin aasta loomast – rotist. Kutsusime Andrei Miljutini saatesse külla, et küsida: kuidas on kodurott ja rändrott aastasadu suutnud elada oma suurima vaenlase, inimese kodus; miks hakati rändrotte katseloomadena kasutama ja kumb on nutikam loom, kas ränd- või kodurott? Saadet juhib Tiiu Rööp.