Kajalood | Vikerraadio | Err

"Laulupeod on meie koorikultuuri kroonijuveel ja parim osa minu elust," ütleb kaheksal laulupeol koore juhatanud ja nüüd üheksandaks laulupeoks valmistuv Toomas Voll. "Kooridele meeldib, kui dirigent on nõudlik," lisab ta.

"Meil oli algusest peale siht luua unistuste kliinik, kus patsientidel on hea käia; kus on arstid, kes armastavad oma tööd, kellel on kõige tänapäevasemad töövahendid ja hetke parim teadmine hambaravist."

Seekord palusime saatesse teatriinimese, tänu kellele saab näitleja laval särada – meil on külas sügisel noorsooteatris 38. hooaega alustav etenduse juht Reet Loderaud, Eesti Teatriliidu tänavuse aastapreemia värske laureaat.

"Me tundume suuremad kui me oleme. Meil on terve Eesti peale üksteist järelevalveametnikku, vaja oleks kordades rohkem," ütleb selle nädala külaline, Keeleameti juht ja lastekirjanik Ilmar Tomusk.

"Ma igatsen taga omaaegset Eesti Ekspressi ja tollaseid ajakirjanikke. See keel seal elas ja sädeles. Nüüd kantakse mulle laip taldrikul ette," nii kujundlikult hindab ajakirjanduskeelt Tartu ülikooli õppejõud ja meediaanalüütik Tiit Hennoste.

Näitleja Merle Jäägeri värskeim teatriroll nõuab kõige muu kõrval laulmist, räppimist ja tantsu, prooviperioodi iseloomustasid 12 tundi pikad päevad ja ometi ütleb ta, näitleja töö on väga mugav.

Filmirežissöör, stsenarist, dokumentalist Martti Helde ütles Vikerraadio saates "Kajalood" dokfilmi "Vara küps" järellainetusest rääkides, et kui oleks võimalus sama filmi uuesti teha, siis oleks ta loojana veel kriitilisem, visuaalse keele mõttes veel julmem.

Vaid õhk on me vahel ja mõnus energia. Nii kirjeldab teatrikuu alguse puhul saatesse palutud Ugala näitleja Aarne Soro trupi ja publiku ideaalilähedast kooskõla etendusel.

Minul on olnud õnn õppida eesti keelt teie kõige parematelt kirjanikelt. Nii ütleb Soome kirjanik, kirjandusteadlane, eesti kirjanduse tõlkija ja suur Eesti sõber Juhani Salokannel.

"Su elu määrab see, mida sa tähele paned ja kuhu vaatad. Kui sa korrutad negatiivseid mõtteid, siis saad ise negatiivsemaks; kui õpid häid sõnumeid kordama, märkad enda ümber rohkem head," ütleb psühhoterapeut ja juhtimispsühholoog Mare Pork.

Poliitikas läheb liiga palju energiat kaklemisele, liiga vähe energiat kulub kokkuleppimisele ja suurte protsesside algatamisele – see on üks paljudest hinnangutest, mille annab aastate jooksul lugematul hulgal majandust, juhtimist ja inimsuhteid analüüsivaid kommentaare kirjutanud Aavo Kokk.

Olge õnnelikud, kui teil on perearst. Juba on nimistuid, kus töötab piiratud kättesaadavuse ja piiratud teovõimega perearstilaadne toode – nii karmi hinnangu annab asendusarstiga nimistutele Perearstide Seltsi eelmine juht, aasta arst 2023 dr. Le Vallikivi.

Kild killu haaval vanade kaartide ja looduses leiduvate märkide põhjal keskaega ja veel varasemasse aega ulatuva Eesti teedevõrgu mudeli koostanud Valdo Praust ei julge öelda, et tema mudelid on sada protsenti tõepärased, aga need on parimad, mida teha saab.

"Oli aeg, kui tegin kolm-neli lavastust aastas," ütleb suure kogemusega teatrimees Priit Pedajas 70. sünnipäeva künnisel. "Kui peaksin kõik kirja panema, siis pooli ei mäletaks. Kõiki ei tasugi meeles pidada," resümeerib ta.

"On väikeste tegude aasta," ütleb Kultuuripartnerluse Sihtasutuse juht Meelis Kubits ja jätkab: "saab väikeste tegudega aidata paljusid suuri inimesi." Ta käis eelmisel nädalavahetusel Venemaal ära keelatud Juri Ševtšuki kontserdil Bulgaarias, nad said kui vanad tuttavad, omavahel rääkida, mõtteid jagada.

Eesti dokumentaalfilmil on juba mõnda aega naise nägu," hindab Terje Toomistu noore naisdokumentalistide põlvkonna jõulist tulemist.

Kes valab vana-aastaõhtul õnnetina, kes püüab muul moel tulevikult eesriiet kergitada...

"Uuringud näitavad, et soov arstiks õppida kahaneb kõikjal maailmas," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus ülemarst dr. Kristo Erikson. Töö on raske ja vea hind ränk. Ka arsti—patsiendi silmast silma vestlus kestab kõikjal lühemalt kui varem. Ajal on hind!

"Tõesti, väliseesti kirjandusele eelmisel sajandil pagulusse siirdunud kirjanike mõttes võib lõplikult joone alla tõmmata," ütleb eksiilkirjandust kõige põhjalikumalt uurinud kirjandusteadlane Janika Kronberg.

"Tänapäeval pole diplomaadil vaja piltlikult öeldes koos võõrustajaga kohaliku kombe kohaselt pooltoorest liha süüa või viskit juua, et oma riiki huvitavat infot kuulda. Kuid ka praegu ei asenda miski vahetut suhtlust ega alalist kohalolekut," jagas enam kui kolmekümne aasta pikkuse diplomaadikogemusega suursaadik Margus Laidre kolleeg Jaak Jõerüüdi mõttekäiku.