Kajalood | Vikerraadio | Err

"Kui meie kultuurielu kiratseb, siis milleks meile Eesti riik," küsib kunstimuuseumi juht Sirje Helme juba mitmendas intervjuus, mõeldes kultuuriinimeste pöördumiste ja appikarjete peale.

"Ma vaatan filmimaailma laiemalt. Audiovisuaali valdkond muutub kõikjal tööstuskesksemaks," ütleb Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp ja lisab: "hea uudis on see, et platvormid on muutunud valivamaks ja ületootmisest hakatakse üle saama. Küllap autori ja režissööri aeg tuleb jälle."

"Kajalood" palus külla käitumispsühholoogi, professor Aleksander Pulveri, et kuulda, mida peetakse inimelus nendeks põhiväärtusteks, mille nimel tasub elada ja mille nimel surma minna.

"Alati on tore, kui sind tähele pannakse ja tunnustatakse," ütleb äsja muusikateatri aasta suurima tunnustuse, Georg Otsa nimelise preemia vastu võtnud ooperisolist Helen Lokuta tagasihoidlikult. "Ma olen selle eest lihtsalt tänulik," lisab ta.

"Ukuaru muusikamaja avamisjärgsed kuud on läinud tohutu tempoga," ütleb muusikamaja juht Kertu Orro ja kirjeldab, kuidas uus keskus Rakvere üldisesse kultuuriruumi sobitub.

"Kui ma olen viimasel ajal Eesti linnades ringi käinud ja uusi suurte akendega maju vaadanud, siis näen, et aknalaudadel ei ole taimi, kuigi nende valik on suurem kui varem." Sellise tähelepaneku on teinud taimetark Urmas Laansoo. Tema enda koduaknail täidavad kardina aset elus ripptaimed.

Emakeelepäeval tervitame stuudios Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna tänavust laureaati, näitlejat, tõlkijat ja lavakõne õppejõudu Anu Lampi.

Seekord portreteerime üht kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia viiest nominendist, kiirelt ja võimsalt nii luule kui proosaga Eesti kirjandusse tulnud Aliis Aalmanni.

Seekordne saade on mängumeelsetele kuulajatele. Külas on Marge Pärnits, keda lapsed tunnevad ETV Lasteekraani saadetest. Marge jälle tunneb mänguasjamuuseumis käivaid lapsi ja täiskasvanuid.

Naiskodukaitsja, noortejuht ja Tallinna ringkonna vanem Merike Kasemets usub, et kui noored õpivad igas olukorras hakkama saama, siis on terve Eesti turvalisem paik.

"Minus on juba lapsest peale tunne, et ma saan kõigega hakkama," ütleb uues eesti filmis füüsilist ja vaimset eneseületust näidanud Karolin Jürise.

"Täiskasvanuks saamine võib üsna keeruline ja valus olla," teab Viimsi gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust õpetav Kirsi Rannaste. Kirjandus, lugemine, loovkirjutamine, mida ta ka annab, õpetab iseennast tundma.

Sellest saab veebruari alguses 33 aastat, kui Kaunimate Aastate Vennaskond esimest korda Vanemuise väikese maja ovaalsaalis publikut hurmas. "Aastad muutuvad üha kaunimaks, vennaskond ei väsi ja publik on endiselt lummatud," usub Tartu teatrimees Andres Dvinjaninov.

"Kirjutamine on minu jaoks elus olemise, elamise ja olemise viis," ütleb kirjanik ja tõlkija Eva Koff, kui räägime temaga, kuidas sünnib romaan, mis pole lihtsalt ritta lükitud lood, vaid milles on ajastutruud väärtused, hoiakud, õhustik ja tegelaste kõnepruuk.

"Saaremaa Tagalaht on meie vesiviljeluse meka," ütleb rannikumere elustikke nii põhja- kui lõunapoolkera meredes uurinud merebioloog Jonne Kotta.

"Vasakpoolset mõtlemist samaaegselt väga polariseeruva parempoolse mõtlemisega näeme üha rohkem. Kui ühisosa ei leita, võivad tagajärjed olla üsna kurvad," ütleb sotsiaalantropoloog Aet Annist.

"Meie olemine teatrina on ikka teistsugune kui enne, kui Laial tänaval oldi," ütleb peanäitejuht Uku Uusberg Linnateatri asenduspinnalt uude uhkesse teatrimajja naasmise järel. Kuuskümmend aastat küdenud unistuse täitumine, kuue saaliga teatrimaja ja hulgaliselt uusi ideid on lõppeva kultuuriaasta märgilisemaid sündmusi.

"Ma kuulsin, kuidas puuleht aeglaselt maha langes, tähistaeva all," kirjeldab Anu Pielberg mandrimehe vaimustust Hiiumaa vaikuse, rahu ja omaetteolemise üle. Aga kui tuleb torm, laevad ei käi, siis trambib teine mandrimees sadamas jalgu: kuidas ma siit ära ei saa?

Kui sul ei ole vaimu, siis ei ole sul kultuuri. Kui sul ei ole kultuuri, siis ei ole sul inimest.

"Orgaanilisele kasvule üles ehitatud ettevõtlus on eluterve, pigem elustiil ja eesmärgi saavutamine, mitte pelgalt raha teenimine," ütleb aasta töösturi tiitliga pärjatud akadeemik Mart Ustav, biotehnoloogiaettevõtte Icosagen asutaja, bioloogiliste ravimite looja.