Kajalood | Vikerraadio | Err

"Maailma kolme tuhande kõige mõjukama teadlase hulgast leiame koguni 7 Eesti teadlast, sellega oleme postkommunistlike riikide seas 2. kohal. Lisaks on meil ligikaudu 60 teadlast, kes paigutuvad teadustöödele viitamiste poolest maailma vaieldamatu paremiku hulka. Samas on häbiväärne, et teadus on Eestis jätkuvalt alarahastatud," ütleb akadeemik Jüri Allik.Inimese mälu ja käitumist mõjutavatest teguritest, nn. rahvuslikust iseloomust ja stereotüüpidest räägib TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor, akadeemik Jüri Allik "Kajaloodis" kell 12.05. Kaja Kärner küsitleb.

Eesti Teaduste Akadeemia president, mereteadlane Tarmo Soomere selgitab, mida õhuvoolude muutused meie koduse Läänemere ja mereäärsete maade ilmadega teevad. Teaduste Akadeemia 80. tähtpäeva eel räägime ka, miks doktorikraadi kaitsnud noorteadlased tunnevad, et neil pole Eestis kohta. Äsja pressisõbra tiitli ja varasemalt teaduse populariseerimise eest tunnustusi pälvinud Soomere on kajaloodimisel 13. jaanuaril kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Kordame Ilmar Taska isikuintervjuud eelmise aasta detsembrist, kus nooruses stsenaristi, filmirežissööri ja lavastajakutsele pühendunud, Eestis telekanali rajanud ning viimastel aastatel novellide ja debüütromaaniga „Pobeda 1946” palju tähelepanu kogunud mees oma elust räägib.

"Kunstniku sündimine on alati valuline, täis kõhklusi ja üksindust. Igaüks peab leidma endas tasakaalu ja veendumuse, et uskuda oma tee õigsusse. Ma olen vist parandamatu optimist, sest usun, et pingutades ja oma energiat panustades saab asja paremuse suunas muuta," ütleb professor Ivari Ilja enda kohta.Mida Ivari Ilja veel räägib, sellest kuulete laupäeval, 9. detsembril kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Kuu aega tagasi võttis ajakirja "Akadeemia" peatoimetaja Toomas Kiho vastu Eesti Kultuuri Koja tänavuse auhinna, kui tiitli Aasta Kultuuri Tegu 2017 pälvis "222 kiri" - loomeinimeste avalik pöördumine kiirraudtee Rail Balticu ohtudest.Eesti loomingulise intelligentsi seisukoha arvestamata jätmisest, kultuuriajakirjast "Akadeemia", Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisest igas Eesti külas rääkis Toomas Kiho teisipäeval, kui käis Tallinnas Maapäeva väärikat tähtpäeva austamas.Hoidkem eesti keelt, kultuuri ja loodust, sellega hoiame iseseisvust,"ütleb Toomas Kiho.

Post-post-modernistliku ajastuga tasapisi liituv uusliberaalsus pakub üha keerukamaks muutuvas maailmas lihtsaid lahendusi, must-valgeid valikuid, sunnib tegelema saja asjaga korraga ja röövib meilt süvenemisvõime ja keskendumisoskuse. Teeb seda nii, et me ise ei märkagi.Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme ei jäta ütlemata, kui näeb hariduselus viga laita. Laupäevases "Kajaloodis" juurdleb ta rohkem pealiskaudsuse jakõikelubatavuse pealetungi üle ning tuletab meelde, et kõige uuega ei ole vaja kaasa minna. Kaja Kärner küsitleb.Kuulake 25. novembril kell 12.05.

Riina Kütner

Riina Kütner

Seekord on saatesse palutud psühholoog, pedagoog, seksuoloog, koolitaja, perenõustaja ja isa Tõnu Ots, et rääkida justkui unustusehõlma vajunud mõistetest nagu häbikultuur ja süükultuur; et püüda vahet teha, mis on vabandamine ja mis andeks palumine ning kuidas kasvatada eneseväärikust.Tõnu Ots tuletab meile meelde inimlikkuse kolm omadust ja toob tsitaadi inglise kasvatusteadusest: mees peab olema härrasmees elu lõpuni, sest mine tea, kelle isa sa oled! See kõik "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05. Saate autor on Kaja Kärner.

Pärimuskultuur pole muuseumieksponaat, vaid tarbekultuur sihiga olla meie igapäevases kasutuses, ütleb mullu Aasta Hiie sõbraks valitud Ahto Kaasik, kes on ligi 30 aastat rahvapärimust ja looduslike pühapaikade väärtusi tänapäeva moodsale inimesele tutvustanud.Äsja ilmunud raamatu „Pühapaikade teejuht“ tarvis küsitles Ahto Kaasik ligi poolt tuhandet inimest ja usub selle põhjal, et hiiepuude, ohvrikivide ja pühade allikate tervendav vägi pole kuhugi kadunud. Ahto Kaasik on kajaloodimisel laupäeval kell 12.05, küsib Kaja Kärner.

Eesti kultuurilukku eeskätt kirjanikuna kuuluv, aga samal ajal oma elutöö mitmes Uppsala ülikooli kliinikus kopsuarstina ja dotsendina Uppsala Ülikoolis teinud Enn Nõu kordab saates oma isa ütelust: eestlasel on aeg moonaka-vaimust lahti saada!Tagasipilgu eluteele ja elutööle heidab Enn Nõu laupäeval kell 12.05. Kaja Kärner küsitleb.

Eelmisel reedel võttis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop vastu rahvusvaheliselt hinnatud kõrge autasu, 2017.aasta Loova Euroopa ja Euroopa Nostrae muinsuskaitse auhinna teadusuuringute kategoorias, Herman Rode altari uurimis- ja konserveerimisprojekti juhtimise eest

Aasta põhikooli aineõpetajaks 2017 tunnistatud töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Lauri Vilibert Tallinna Kristiine Gümnaasiumist meenutas auhinnagalal tänukõnes üht oma põhikooli-aegset õpetajat. Mis teeb ühest õpetajast unustamatu, aga teisest mäletad aastakümnete pärast ainult nägu? Konstrueerimisest ja programmeerimisest, uue aja nõudmistest õpetajale ja õpilastele, korrast ja kaosest, loovusest ja unistamisest räägib Lauri Vilibert Kajaloodis laupäeval kell 12.05. Kaja Kärner küsib.

„Olen hakanud aduma, et kui ma mängin mingit teost, siis sel hetkel olen ma kõige lähem sõber kõigile neile muusikutele, kes on läbi ajaloo seda teost mänginud, samuti sellele heliloojale, sest sa üritad teda mõista. See ongi sõpruse definitsioon“.Kajaloodimisel on hiljutisel muusikapäeva galal Kultuurkapitali aastapreemia vastuvõtnud tippviiuldaja Triin Ruubel, kes alustas kolmandat hooaega ERSO kontsertmeistrina; kellel seisab ees soolokontsert Berliini Filharmoonias ning esinemised koos ERSO-ga Ameerikas ja kes on alles oma 29. sünnipäeva künnisel.

Tänane saatekülaline, kümme aastat Eesti Televisiooni peatoimetajana juhtinud Heidi Pruuli peab tähtsaks hoida au sees televisioonis aegade jooksul loodut ja see aeg-ajalt arhiivist taas ekraanile tuua."Elu telemajas on kirglik," ütleb Heidi Pruuli. "Erinevad nägemused ristuvad pidevalt ja ennast tuleb kogu aeg tõestada."Omamoodi kokkuvõte, aga ka tulevikku vaatamine hetkel, kui Rahvusringhäälingus käib põlvkonnavahetus -- see ongi Heidi intervjuu "Kajaloodis" laupäeval, kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Foto: erakogu

Kirjaniku, poetessi ja näitekirjaniku Elin Toona 80. sünnipäevaks ilmus eesti keeles mäletusteraamat „Pagulusse“, mille inglisekeelse algvariandi valis majandusväljaanne The Economist mõni aasta tagasi aasta parimate raamatute hulka.Elin Toona kirjutab raamatus, kuidas teda nii Suurbritannias kui Ühendriikides natsiks sõimati, kui saadi kuulda, et ta on vabasse maailma pääsenud Saksamaalt, põgenikelaagrist. See tuletab meelde, kuidas siinpoolsetel aladel eestlasi fašistiks sõimati. Riigile ja rahvale osaks saanud kannatustest, aastaid pärast sõjakoledusi, räägib Elin Toona.

Keegi ei saa võtta inimeselt õigust oma isamaad kaitsta, ütleb Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, rääkides, kui erinev emotsionaalne laeng on õigusel ja kohustusel isamaad kaitsta.Läbi Balti pataljoni, Balti kaitsekolledži, läbi mitme rahvusvahelise sõjakooli ja missiooni, läbi kaitseatašee ja kaitsekolledži ülema ameti Kaitseliidu juhiks on vorminud Meelis Kiili isiksuse ja põhimõtted, millest kuulete "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Tänavu suvel Londonis magistrikraadi kaitsnud 23-aastane pianist Sten Heinoja alustab peatselt samas kolmandat enesetäiendusaastat, kuhu muu hulgas mahuvad esinemised USA-s, Kanadas ja Hiinas.Emotsionaalses ja vahetus intervjuus räägib Sten Heinoja, miks ta ei armasta konkursse; miks ta tunneb end brittide keskel ebamugavalt ja miks unistab elust New Yorgis, Brooklynis. Sten Heinoja on kajaloodimisel laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

Hiljaaegu 70. teetähise ületanud ajaloolase ja õppejõu Jüri Kivimäe elus on tänavu esimene sügis kui ta ei pea kooli minema. Olen erialases mõttes lindprii, ütleb ta enda kohta. Nii väga kui Jüri Kivimäe tahtnuks tegelda keskaja uurimise ja mõtestamisega, on elu sundinud teda hoidma kätt suurte ajaloomuutuste pulsil. Mõnest huvitavamast perioodist oma elus pajatab professor Kivimäe Kajaloodis, laupäeval kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Kuulake 2. septembril kell 12.05.

Hooaja viimases "Kajaloodis" küsitleme naist, kes on teinud oma elus rohkesti kannapöördeid ja ütleb enda kohta, et see elukool on viinud ta tagasi juurte juurde.Ettevõtja Kadi Lambot taastas mõni aasta tagasi oma arstilitsentsi ning kasutades ettevõtluses ja avalikus sektoris saadud juhikogemusi viib ellu oma unistust erameditsiinikeskusest, kus tõenduspõhine meditsiin haakub alternatiivsega. Kadi Lambotit küsitleb Kaja Kärner. Kuula 17. juunil kell 12.05.