Kajalood | Vikerraadio | Err

1. september ja kooliaasta algus on meie kõigi jaoks eriline, isegi siis, kui oma perekonnast keegi kooli ei lähe. Selle mõttega alustab intervjuud psühholoog, Rajaleidja Saare-, Hiiu- ja Läänemaa piirkonna juht Tiina Kütt.

Seekord kuulame üht 69-st Ülemnõukogu saadikust, kes olulisel hääletusel kolmkümmend aastat tagasi iseseisva Eesti riigi poolt hääletas. See mees on Hiiumaale truuks jäänud, poliitikale selja keeranud, kuid alati oma sõna sekka ütlev Ain Tähiste.

"Ei maksa raadiokuulajat alahinnata, ta on valmis kaasa mõtlema," ütleb Harri Tiido ja räägib vaheda irooniaga, kuidas ta oma põhimõtete järgi nii siin- kui sealpool ookeani raadiot on teinud.

"See on inimese baasvajadus, et juht tema tööd märkaks ja talle ütleks, et sa oled meie ettevõttele vajalik. Eestis näeb endiselt, et esmatasandi töötajat ei väärtustata, teda ei panda tähele," ütleb Pärnu juhtimiskonverentsil mõni aeg tagasi aasta juhiks valitud ja peagi Circle K peadirektori kohalt Ragn-Sellsi juhtima suunduv Kai Realo.

"Kui Eestis on keegi meditsiiniliste väljakutsete kehastus, siis on see Kuresaare haigla ravijuht Edward Laane," nii sõnastas ETV "Pealtnägija" eelmisel kevadel esimesena Saaremaal koroonarünnaku vastu võtnud arstide olukorda.

"Mulle on sündides kolm olulist asja kaasa antud," ütleb Viive Ernesaks, "et ma kuulen ühte viisi ja ilma harjutamata leian klaviatuuril õiged toonid. Mul on väga hea rütmitunne ja ma oskan hästi nooti lugeda." Meie teame, et neil andeil ja töökusel põhineb tema koht Eesti teatrimaailma tippude hulgas.

Sel nädalavahetusel saab 80 aastat päevast, kui Värska õppelaagris vahistati ligi kakssada Eesti kaadriohvitseri ja viidi Siberi vangilaagritesse hukkamisele. Oma isa, kolonel Herbert Grabbi loo räägib meile tema noorem poeg Rein Grabbi.

"Konkurentsi asemel peaks valitsema koostöö, kõrgkool ei tohiks noori õppijaid raamidesse suruda ja ressursid tuleks suunata valdkondadesse, milleks Eesti riik üldse olemas on: keele ja kultuuri säilitamiseks üle aegade," ütleb filosoof, kirjanik, tõlkija ja õppejõud professor Rein Raud.

Kui Enn Kaup läheks praegu samasse polaarjaama talvituma, kus ta oli oma elu esimesel Antarktika-ekspeditsioonil, siis oleksid olud seal sama karmid kui viiskümmend aastat tagasi. Seevastu Antarktika lääneosas on õhk jää kohal nüüd soojem, jääpiir taganeb, liustikud sulavad.

Eesti kultuuri vundamenti tuleb tunda, rõhutab rohkem kui 40 aastat Tartu Ülikoolis eesti keelt õpetanud Valve-Liivi Kingisepp.

Ta on mänginud vallatuid karukesi, põrsakesi ja ninatarka Jänkut, vaeslapsi ja printsesse. Kõige armsamad rollid olid Punamütsike, Tipp ja Telepoiss. Külas on küpses eas kuulajate lapsepõlve-lemmik Nukuteatrist ja ekraanilt Ingrid Kivirähk.

Millistel kaladel tekib reostuse mõjul vähk ja millistel seda reostuse mõjul ei teki? Kellel ja miks areneb loodusliku kohastumise käigus vastupanuvõime kasvajatele ja kas on mingi tegur, mis oskab reostusest põhjustatud vähkkasvajat alla suruda? Evolutsioonibioloog Tuul Sepp räägib oma uurimissuundadest saates "Kajalood".

"Minu ööpäevas on kakskümmend kuus tundi, sest sa jõuad alati rohkem kui midagi põnevat on käsil!" - see on Pärnu naiste tugikeskuse juhi Margo Orupõllu põhimõte. Nagu ka see: "ma ei jää kuhugi kinni, ma näen alati lahendusi".

"Meil on tekkinud äraspidine olukord: selleks, et energiasäästliku hoone rajamiseks EL toetust saada, tuleb vanu, energiat vähe säästvaid maju lammutada," on detsembris UNESCO maailmapärandi komiteed nõustava ICOMOS'i asepresidendiks valitud Riin Alatalu kuri.

"Üleüldine globaalne situatsioon liigub väga selgelt pingestumise suunas," ütleb EV suursaadik, välisministeeriumi uus kantsler Jonatan Vseviov ja lisab, "Eesti on nüüdseks asetunud Lääne poliitilisse tuumikusse."

Vikerraadio loomise üks argumente leidis kinnitust auditooriumiuuringutest: kuulajad ootasid I programmi kõrvale kergema sisuga raadiokanalit. Nii teab kolleegide jutu põhjal kümmekond aastat Eesti Raadio arvutuskeskuses avalikku arvamust uurinud ühiskonnateadlane ja sotsioloog Juhan Kivirähk.

"Raamatukoguhoidjatena me näeme, et riik on jätnud selle inimese enda hooleks, kuidas e-teenustega hakkama saada," ütleb Tallinna Keskraamatukogu juhataja Kaie Holm ning räägib, kuidas raamatukoguhoidja aitab CV-d koostada, elektripaketti valida ja vormistada ning nüüd, piirangute ajal, loeb soovi korral telefonis päevauudiseid ette.

Üks kahest Tuglase novelliauhinna värskest laureaadist, kirjastuse "Tänapäev" peatoimetaja Tauno Vahter avab oma kirjutamismeetodi, samuti selle, kuidas nii nõudlik žanr kui novell on Tuglase aegadest peale muutunud ning milline on kirjastaja argipäev.

"Kuigi mu tööelus on olnud raskusi, tagasilööke ja pettumusi... lõppkokkuvõttes on see olnud õnnelik aeg," ütleb arheoloogiahuvist muinsuskaitse ja kultuuripärandi säilitamise juurde ning sealt juba muuseumide kaasajastamise käivitajaks liikunud nüüdne Muuseuminõukogu esimees Anton Pärn.