Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Üldiselt ei ole mul kombeks mitu korda ühte ja sama inimest vestlema kutsuda, kuid Kalev Reiljan on lihtsalt nii hea, et tema on nüüd siis teine inimene, kes mul teistkordselt podcastis. Kes ei tea, siis Kalev on pikaaegse rahvusvahelise kogemusega tippjuht. Täna toimetab ta Eesti Gaasi juhatuse liikmena, aga varasemalt töötas ta Rootsis Telia üksuse X tehnoloogiadirektori ja juhina, enne seda Soomes ettevõtte Sonera tehnoloogiadirektorina ning sellele eelnevalt Eestis Elioni (Telia) tehnoloogiadirektorina. Kui esimesel korral rääkisime Kaleviga, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks, siis seekord on tegemist ühe Eesti IT ettevõtte sisemise juhtimiskoolituse raames salvestatud intervjuuga, kus ma püüan Kalevist kätte saada kõik tema senised õppetunnid ja parimad praktikad üks-ühele vestluste läbiviimise kohta. See on tõesti hea materjal. "Et kui küsida, et mille alusel ma 1:1 vestluse edukust hindan, siis ma

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on Eesti esimese persoonibrändingu raamatu “Bränd nimega Sina. 100 praktilist sammu oma persoonibrändi loomiseks ja arendamiseks” autorid Olesija Saue ja Evelin Org. Kuna mulle meeldib ka mõtteviis, et üksteisega teevad äri eelkõige isiksused, mitte ettevõtted, siis pean persoonibrändi teemat juhtimise kontekstis väga oluliseks. Vestluse käigus püüamegi lahti mõtestada persoonibrändi kontseptsiooni, arutame isikubrändi vajalikkuse üle ning anname esmased soovitused oma persoonibrändi teadlikumaks kujundamiseks. “Üldiselt inimesed mõtlevad, et nad ongi sellised nagu nad on ning nad tahavadki olla ja suhelda teiste inimestega sellistena nagu nad päriselt on. Kuid probleem seisneb selles, et paljud meist tegelikult ei teagi, kes nad on. Reeglina me ei ole sellele teadlikult pidanud liiga palju mõtlema ning seetõttu me ei oska seda ka sõnastada selliselt, et see kõnetaks nii meid endid kui ka teisi. Kui me räägime konkreetselt ettevõtete tegevjuhtidest, siis persoonibränding

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on uskumatult hea enese- ja elutunnetusega kirjastuse Pilgrim omanik Tiina Ristimets. Räägime Tiinaga tema teekonnast ja olemisest loovettevõtjana. Mind kõnetas väga, kuidas Tiina on suutnud leida tasakaalu nii suhtes iseendaga, eneseteostuses kirjastuse näol kui ka oma elu kutses raamatute kaudu oluliste väärtuste jagamisel ühiskonnaga. “Mul on tõesti olnud õnn ja privileeg tegeleda nende asjadega, mis sobivad minu hobidega, mis sobivad minu isiksusega, minu hingega, minu olemusega. Mul on see teekond rullunud lahti üsa loomulikult. Kui ma sain kolmekümneseks, siis mulle tundus, et ma tahaksin tegeleda millegagi, milles oleks vast natuke rohkem sisu, ja kujundada väärtusi, mis inimestele korda lähevad. Ma olen loovettevõtja, kes teeb täpselt selliseid asju nagu ta õigeks peab, sellises mahus nagu ta õigeks peab ja toimetan selliste teemadega nagu ta õigeks peab. See on olnud tohutult mõnus ja äge teekond, mis sobib imehästi minuga. Ma tunnen, et see on mingi sügavam tähend

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 21 aastat rahvusvahelises audiitor ja konsultatsioonifirmas PricewaterhouseCoopers tippjuhina töötanud Urmas Kaarlep. Täna toimetab Urmas EBSis õppejõuna. Samuti on ta paari ettevõtte nõukogu auditikomitee liige (Tallinna Sadam, Nasdaq CSD). Lisaks on Urmas diplomeeritud executive coach ja tänapäevase juhtimise nõustaja. Põrgatasime Urmasega mõtteid juhtimisest ja juhiks olemisest. “Juhtidena oleks hea, kui me saaksime aru sellest, et me usume erinevaid asju, me näeme seda maailma erinevalt – kui mitte isegi öelda piiratult. Ehk osa sellest, mismoodi me maailma näeme, võib olla illusioon. Mis tähendab seda, et iga päeva tuleks avatud silmadega otsida, milline osa minu reaalsusest siis on illusoorne. Näiteks siia juurde seda olukorda illustreerimaks oleks ehk see, et kui 2-aastasele lapsele näidata palli, mis on ühelt poolt punane ja teiselt poolt roheline ning seejärel asetada see pall lapse ja täiskasvanu vahele ja küsida, mis värvi pall on lapse poole pealt, siis laps

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on sotsiaalkindlustusameti (SKA) juht Egon Veermäe. Kui viimased kolm ja pool aastat on Egon juhtinud SKAd, siis enne seda töötas Egon viisteist aastat maksu- ja tolliametis. Egoniga räägime, milline on olnud tema arenguteekond juhina ning millised on need põhimõtted ja tõekspidamised, mis on tema tänase juhtimiskäekirja aluseks. “Olen ise õppinud mõnelt inimeselt oskust näha kõiges pigem seda positiivset ja selle peale oma tegevus üles ehitada. See on jube tähtis. Aga mis tegelikult juhtide laual kogu aeg on? See mure, see mure, see mure. Ja et sa sellises situatsioonis ei kaota optimismi ja positiivsust – see on oluline. Ma ennast taban aina rohkem sellelt mõttelt. Hästi oluline, ja ka intellektuaalselt väljakutsuv, on just see, kuidas püüda oma organisatsioon üles ehitada positiivse peale. Mõni on siin maininud, et see on selline pehmete väärtustega töö; mina nii ei arva. Minu jaoks on need nö tugevad väärtused ja see on just tugevustega töö. Ma usun, et see määrab olemu

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kliiniline psühholoog, teadveloleku ja heasoovlikkuse praktikate õpetaja Anni Kuusik. Igapäevaselt praktiseerib Anni kognitiivset käitumisteraapiat, skeemiteraapiat ja mindfulness ehk teadveloleku ning kaastunde praktikaid. Eraldi väärib mainimist, et ta on läbinud “Mindfulness in Workplace” õppeprogrammi Oxfordi Ülikooli Mindfulness Keskuses ning viib läbi ka vastavaid töötubasid meeskondadele ja juhtidele organisatsioonides. Ma tahtsin Annilt uurida, mida on meil õppida teadveloleku praktikatest, et toime tulla tavaelu ärevuse ja stressiga, kõikvõimalike häirivate ja segavate mõtetega ning ebamugavate emotsioonidega. Tahtsin paremini mõista, kuidas töötab meie meel, mis paneb meid kannatama ja kuidas olla õnnelikum sõltumata sellest, mis meie ümber juhtub. “Raamatu ‘Meele aeg’ autorid Michael Chaskalson ja Megan Reitz ütlevad uuringutele põhinedes, et on kolm olulist aspekti, mida teadveloleku praktikad aitavad arendada. Kõigepealt kasvab uudishimu ja võime olla teadli

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Warwicki Ülikooli professor Anu Realo, kes kuulus aastaid maailma ühe protsendi tsiteeritumate psühholoogiateadlaste hulka. Anu on olnud pikka aega seotud Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnaga, sellest viimased viis aastat isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professorina. Nüüd aga toimetab ta Warwicki ülikoolis Suurbritannias. 2019. aastast on Anu ka Eesti Teaduste Akadeemia liige. Tema teadustöö pagas on aukartustäratav: ta on avaldanud üle 150 teadustöö rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes ja toimetanud koos kolleegidega mitu eestikeelset raamatut. Märkimisväärne on fakt, et 2016. aastal pälvis ta Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Anu peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, väärtused, sotsiaalne kapital ja subjektiivne heaolu. Mina tahtsin ühelt poolt Anuga vestelda väärtustest ja kultuurist laiemalt ning kuidas see kõik juhtimiskvaliteediga seostub. Teisalt tahtsin ka puudutada isiksuse temaatika, viit peamist isiksuse seadumust – n

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Kristjan Rotenberg, mees, kes kogu oma karjääri tootmis- ja tööstusvaldkonnas juhtimiskvaliteedi eest hea seisnud. Veel kuni pool aastat tagasi toimetas Kristjan Harju Elekter Elektrotehnika tehasejuhi ametikohal, nüüd aga jätkab koolitaja-konsultandi rollis keskendudes teiste ettevõtete ja juhtide toetamisele. Tema võtmeteemadeks on ühelt poolt tootmisprotsesside arendamine ja timmimine ning teisalt enesejuhtimine, sh ka vaimse vastupidavuse temaatika. Sellest viimasest ka meil podcastis peamiselt juttu tuleb. Peale mitut aastat enesejuhtimise tehnikate avastamist, õppimist ja järjepidevat praktiseerimist on Kristjan teinud läbi päris märkimisväärse muutuse. Usun, et see vestlus on heaks enesereflektsiooni allikaks meile kõigile aidates kaasa uue aasta paremaks loomisel. “Pean tunnistama, et alguses ma ei saanud aru, miks nii suur osa juhtimistemaatikast käsitleb enesejuhtimist. Juhtimine justkui tähendab ju teiste inimeste mõjutamist, kuid paremaks juhiks kasvamisel te

Aasta lõpus on vast paslik teha asju natuke teistmoodi. Seekordne episood seda on. Kärt Kinnas (Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht)kutsus mind rahvale rääkima sellest, mida tähendab podcastimine. Nii istusimegi koos Kärdiga korraks maha, et tema saaks küsida ja mina oma kolme-aastase podcastide tegemise kogemuse (st ca 170 vestluse) pealt välja tuua need terad, mis ehk inspireeriksid ja aitaksid kellelgi teist ka oma podcast püsti panna. Ma väga julgustan inimesi podcastima, see on super meetod, kuidas mingit endale südamelähedast teemat paremini lahti mõtestada ja sellest hoopis sügavamal tasemel aru saada. “Kui ma kutsun inimesi oma podcasti, siis ei ole harv juhus, kui inimene vastab, et mul ei ole mitte millestki rääkida; inimesed ütlevad, et mul ei ole mitte midagi uut sulle öelda. Ja siis ma püüan neile selgitada, et ma ei tahagi midagi uut, ei peagi midagi uut olema, ma tahan sinu lugu kuulda – kuidas sina said juhiks, mis on sinu kujunemislugu, kuidas sina oled jõudnud oma juhtimiskäekirj

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on naine ja juht Jana Koppel, kes oli pikaaegne reklaamiagentuuri DDB Eesti juht ja suuromanik. Pärast üle 20-aastast karjääri reklaamiäris, müüs Jana eelmisel aastal DDB osaluse ning sai võimaluse nõukogu liikmena kogeda juhtimist mehitamata sõidukeid tootvas ägedas ettevõttes Milrem Robotics, mis on kanda kinnitanud kaitse- ja päästetööstuses. Istusime Janaga maha ja rääkisime tema karjäärist juhina ning jutt läks sügavuti teemadesse, mis puudutavad suurte ja elumuutvate otsuste tegemist nii töös kui ka elus laiemalt. “Kui ma selle otsuse tegin, et ma tahan oma elus veel muid asju kogeda kui turundus, siis tuleb tunnistada, et see otsus oli hästi hirmutav, sest sa teadlikult keerad selja sellele osale oma elust, mida sa aastakümneid teinud oled ja ka kõige paremini teha oskad. Minu jaoks oli see brutaalne ausus iseenda vastu. See tähendas seinast pistiku välja tõmbamist, egoistlikult ausat peeglisse vaatamist ning tõdemist, et ühtepidi ei ole sul siit enam midagi võtta j

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on sadu rohkem või vähem ekstreemseid matku korraldanud ja mägesid vallutanud matkajuht, mägironija ja erinevate spordiürituste korraldaja Kunnar Karu. Nii nagu Kunnarit, on mind ka alati paelunud looduslähedus, seikluslikkus ja iseenda proovile panek ning piiride kompamine. Kutsusin Kunnari podcasti, et koos mõtiskleda selle üle, mida meil on juhtimise kontekstis õppida ekstreemsete matkade läbiviimise kogemustest. “Matk kisub enamus inimesi oma mugavustsoonist välja – kodu võeti ära, harjumuspärane elukorraldus on kadunud, isegi internet võeti ära, googeldada enam ei saa ning ma ei tea, kuidas päris hästi uues situatsioonis hakkama saada. Ja kui nüüd peaks veel olud natuke raskemaks muutuma, nt ilm läheb koledaks, siis inimesed tunnevad ennast üpris ebamugavalt ning hakkavad kulutama tohutult aega ja energiat igasuguste hirmudega võitlemiseks. Ma olen ikka ja jälle üllatunud, kuivõrd vähe inimesed on tänapäeval võimelised toime tulema teadmatuse, ebamäärasuse ja sellest t

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks mõjukamaid suhtekorraldajaid ja valitsussuhete eksperte Ott Lumi. Täna tegutseb Ott partnerina suhtekorraldus- ja valitsussuhete ettevõttes Meta Advisory Group. Lisaks annab ta ka avaliku poliitika loenguid Tallinna Ülikoolis, õppides ise samal ajal ka Tallinna Ülikooli riigi- ja poliitikateaduste doktorantuuris. Ta valiti XI Riigikogu koosseisu, kuid lahkus parlamendist, poliitikast ja ka IRL-ist 2009. aastal, suundudes ettevõtlusesse. Päevapoliitikas toimetas ta Res Publica peasekretärina aastatel 2003–2005 ja Isamaa ja Res Publica Liidu kaaspeasekretärina aastatel 2006–2007. Ottiga võtsingi ühendust, kuna mind hakkas paeluma küsimus, kas ja mida oleks erasektori ärijuhtimisel õppida poliitilisest kommunikatsioonist. “Nii nagu Simon Sinek, võime jagada ettevõtted oma kommunikatsiooni tasemete poolest kolme rühma: tavapärane on, et ettevõtted kommunikeerivad hästi seda, mis asi see on, mida nad teevad; siis on ettevõtted, kes kommunikeerivad hästi ka seda, kui

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti parim juht 2019 Jaanus Vihand. Tänavu Eesti parimaks juhiks valitud Jaanus oli Coop Eesti juhatuse esimees 2012. aastast ning alates käesoleva aasta augusti keskpaigast töötab ta Apollo Grupi juhatuse esimehena. Lisaks on ta ka Coop Panga nõukogu esimees. Jaanusega räägime, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond välja näeb ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Minu jaoks on kõige olulisem teamwork. Ma olen korduvalt rääkinud lugu neljast musketärist, keda ühendas deviis 'üks kõigi ja kõik ühe eest' – nii peavad ka tänapäeva meeskonnad õlitatult kokku toimima, et jätkusuutlikult edu saavutada. Teamwork on absoluutselt iga ettevõtte edu aluseks. Kui sul meeskond kokku ei toimi, siis organisatsioon pikaajalist edu ka ei saavuta. Me oleme kuulnud lugusid organisatsioonidest, kus suur osa energiast ja aurust läheb mingite sisemiste õukonnamängude, võitluste ja rivaliteetide peale; ega need organisatsioonid ei saa olla edukad pika

My guest in this special episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is one of the world’s leading authorities and pioneers on employer branding Brett Minchington. Brett is the world’s most published author in employer branding. He drives thought leadership in employer branding through his writing and has up until now published eight books on the subject. Taking advantage of his broad expertise, Brett has consulted in global and national employer branding projects for various companies to assist them develop their employer brand strategy and roadmap through strategic audits and advisory solutions. He has also advised leading employer brand agencies in strategic consulting in different countries to develop their services in these markets. In 2007 Brett commenced his Employer Branding Global Tour and what started out as a 1 year plan has turned into 12 years travelling around the world delivering workshops/ masterclass / Summits and keynote addresses to 1000's of senior managers in more tha

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach Annela Aun, kes on toetav partner nii ettevõtjatele kui ka ettevõtlikele inimestele laiemalt. Tema lähenemine coachingule on mõjutatud NLPst (neuro-lingivistilisest programmeerimisest), teda toetab oma töös 9-aastane panganduses töötamise kogemus, viis aastat iseendale tööandjaks olemist ning nüüdseks lisaks mõned aastad klientide coachimist. Annelaga räägimegi coachingust eri nurkade alt – miks coaching oluline on, mis asi see coaching üldse on ja millised on võimalikud kasud, kui coachingu teele tõsiselt astuda. “Vahet ei ole, kas tegemist on ettevõtjaga, juhiga või töötajaga, ma näen oma töös sageli seda, et me ülehindame oma omandatud oskusi ja teadmisi ning alahindame iseennast – oma psühholoogiat, oma maailmataju, oma mõtteviisi – edu saavutamisel. Miks ma seda niimoodi rõhutan? Aga sellepärast, et meie viis maailma lahti mõtestada mõjutab tohutult suures osas neid tulemusi, mida me elus saavutame; ja seda ükskõik, mis ametialal või ametikohal me tegutseme.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ruti Einpalu, kes toetab juhte nende arengus läbi coachingu ja koolituste. Ruti koolitajakogemus on 13 aastat pikk ja sama pikk on ka tema kogemus tippjuhina. Ruti on töötanud Hansapangas, juhtinud Eesti Draamateatrit, käivitanud Rahvusvahelist Arvo Pärdi Keskust ja olnud Arvamusfestivali sünni juures. Rutiga räägimegi sellest, kuidas juhtimiskvaliteet sõltub juhi suhete kvaliteedist ning kuidas juhid saavutavad oma suhtemõju eelkõige läbi tähendusrikaste vestluste – mis on ka Ruti lemmikteema. “Ma olen oma töös avastanud, et kui juhid on justkui juba kõik maad läbi käinud ja kõik eesmärgid oma teel ära noppinud, siis coaching (olles juhina ise meeskonnaliikmetele coach) võib neile pakkuda ikkagi suuri väljakutseid, sest see on midagi, mis on nende jaoks väga raske. Kuidas usaldada juhina seda, et igal inimesel on oma tee, tal on oma eesmärgid, tal on oma viis nendeni jõuda ning sina juhina oled sellel teekonnal pigem nagu assistent, kes aitab neil seda teekonda läbida?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tuntud ja tunnustatud psühhoterapeut, saatejuht, autor ja lektor Katrin Saali Saul. Katrin on psühhoterapeudina töötanud üle paarikümne aasta, lisaks on ta avaldanud mõned vastavateemalised raamatud ning samuti veab ta Vikerraadio eetris "Peresaadet". Katriniga räägimegi suhetest juhtimises – täpsemalt räägime sellest, kuidas juhi võimekus ja edukus on sõltuvuses tema võimest luua, arendada ja hoida suhteid nii iseenda kui ka oma lähimate kaasteelistega. “Kuulus Briti psühhoanalüütik Melanie Klein on öelnud: 'Elu on kaotustega toimetuleku eksam.' Inimene võib olla sündinud hõbelusikas suus või tal läheb lihtsalt elus jube hästi, aga lõppkokkuvõttes tema enesetunnet ja heaolu määrab ikkagi see, kui hästi ta tuleb toime kaotustega. Ja meie võimekus toime tulla tagasilöökidega määrab ära subjektiivse rahulolu eluga. Meil kõigil võib inimsuhetes olla raskeid perioode – küsimus ongi siis selles, kuidas ma sellega toime tulen? Mida me juhtidena saame ise teha, on kontrollida o

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on end Postindustriaalseks industriaalseks ettevõtteks kutsuva mahuti- ja surveseadmeid valmistava ettevõtte AS-i Estanc tegevjuht Mihkel Tammo. Võib vast öelda, et Mihkel on uue põlvkonna juht, kes on viimaste aastatega teinud Estancist ühe Eesti innovaatilisema juhtimiskultuuriga tootmisettevõtte. Mihkliga räägimegi, kuidas tema juhtimisfilosoofia ja –kultuur on aidanud Estancil areneda Baltikumi ja Põhjamaade suurimaks omataoliseks ettevõtteks. Uue põlvkonna ja ajastu tippjuhina näeb ta, et pelgalt lühiajalise kasuminumbri jahtimise kõrval muutub olulisemaks jätkusuutlikkus ja inimlikkus juhtimises. “Mina vaatan paljuski juhtimist läbi inimeseks olemise. Meie ettevõtte personalifilosoofiat kirjeldab ehk hästi see, et me soovime rikastada nende inimeste elusid, kes meil siin tööl käivad. Me teame, et inimestel on erinevad füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused ning tööl käimine on üks oluline osa igaühe elust, mis peaks toetama nende vajaduste rahuldamist – siis on

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak. Margus töötab Mainor Grupis juba üle 9 aasta ning alates 2014. aastast on ta Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste juhatuse esimees. Viimase viie aasta jooksul on Ülemiste City Marguse ja tema meeskonna käe all jõudsalt kasvanud – nüüdseks töötab ja õpib endistel Dvigateli metallitehase maadel enam kui 10 000 inimest ning see on koduks üle 400 ettevõttele. Tean, et Margus on juhina suutnud enda ümber luua võimeka meeskonna, mõni aasta tagasi tunnustati teda ka Aasta Noore Juhi preemiaga. Olles aastaid mänginud meeskonnasporti, teab Margus, et palju rõõmsaid ja motiveeritud inimesi üheskoos suudavad korda saata imesid. Margusega räägimegi, kui oluline on tema jaoks, et tema inimesed oleksid õnnelikud, saaksid töötada keskkonnas, mis inspireerib ning selle kõige juures viia ellu oma unistusi. “Minu üks suurimaid mõjutajaid juhiks saamisel on olnud minu enda vanaisa. Minu vanaisa Heldur oli kirikuõpetaja ja

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on USA tuntud ukselt-uksele raamatumüügifirma Southwestern’i müügi- ja juhtimistreeningutega tegeleva tütarettevõtte Southwestern Consulting’u coach Liisa-Maria Connor. Juba 19 aastaselt läks Liisa-Maria 5000 kilomeetri kaugusele kodust raamatuid müüma ning saavutas esimese aastaga Euroopa müügirekordi! Järgnevatel aastatel oli ta käibelt parima kolme protsendi müüjate hulgas ja sai kohe ka võimaluse juhtida meeskondi, värvata uusi inimesi ja neid koolitada. Kui alguses mõtles ta, et tegu on ühe suve projektiga, siis lõpuks käis ta Ameerikas viis suve, jõudes üheks Euroopa müügijuhtidest. Täna aga viib Liisa-Maria ise koos oma tiimiga Southwestern Consulting’us läbi treeninguid juhtidele ja müügiinimestele. Vestlesimegi temaga erinevatest eduprintsiipidest ja –praktikatest, sh inimeste arendamisest, tunnustamisest ja tegevuse mõtestatusest. “Juhi üks oluline roll pikas perspektiivis on inimestele väärtust pakkuda. See tuleneb mõttest, et inimesed ei kasva kunagi suuremaks k