Kukkuv Õun

Miks läks Richard Bransonil 17 aastat enne kui õnnestus teha tema arendatud kosmoselennukiga esimene edukas reis kosmose piirile? Kui kõrgel see kosmose piir on? Miks ei lennatud sama kosmoselennukiga ümber Maa? Tuleb välja, et Virgin Galacticu lennumasinatega analoogilised olid olemes juba üle 75 aasta tagasi – kus neid tehti ja millised need olid? Kas me […]

Vesinik ja selle ulatuslik kasutamine energeetikas ja transpordis näib lubava lahendusena, kuidas inimkond saaks kohendada oma laastavat mõju kliimale ja keskkonnale. Millest räägiti 5-6 juulil Tartus toimunud Eesti vesinikupäevadel? Millised uued tehnoloogiad meid ees ootavad? Miks kulgeb vesiniku ulatuslik kasutussevõtt nii vaevaliselt? Saates on külas Marek Alliksoo, vesinikudroone ehitava ettevõtte Sky-Corp juht ja Eesti vesinikupäevade […]

Kuidas saadakse allveearheoloogiks? Kas ammu kadunud laeva saab üles leida, kui ei oska ette kujutada kuidas see sõita võis ja kuidas kaduma läks? Just selliste teadmiste kasutamisega leiti ka Russalka. Seda otsimist vedas eest toonane meremuuseumi allveearheoloog ja sealse uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss. 2003 Russalka leiti. Aga mis lugu on Estoniaga? Kas sealt saab üldse […]

Kas Eestis hakataksegi ehitama kuukulgurit? Miks on Euroopa kosmosehõivamine muude maade järel sörkimas? Kas puudu on rahvuslikust uhkusest, mis Ühendriikide ja Hiina kosmosprogramme kannustavad? Mis toimub praegu Marsil? Miks peab minema enne Marsi-hõivamist Kuule ja mida seal katsetada saab? Ja juttu tuleb ka sellest, millised on kosmosehõivamise üks suurimaid probleeme – see on õigusruumi puudumine. […]

Kuidas töötab aju… päriselt, kuidas see siis töötab? Tuleb välja, et inimese ajus on mõni tuhat erineva rolliga ajurakku. Rohkem, kui perioodilisusesüsteemis elemente. Tänaseks on need kindlaks tehtud ja näib, et tunnete ja emotsioonide olemus on lahti muugitud. Väga paljud tunded on katseloomadel juhitavad. Inimestele õnneks mitte, sest selleks on vaja geneetiliselt muundatud katseloomi. Selliseid, […]

Merebioloog ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži professor Henn Ojaveer tutvustab mereliste ökosüsteemide seisu maailmas. Ojaveer on ka üle sajandi vanuse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu liige ning nende soovitused on näiteks Euroopa angerja osas vägagi karmid – nullpüük, eks ikka selleks, et angerjapopulatsioon taastuks. Enamus kahju kaladele tekib põhjaelustikule ohtlike vahenditega kalapüügist. Kui lõunapoolsetes meredes võiks mereelustikuga asjad paika […]

Saadet juhib Marek Strandberg.

Saadet juhib Marek Strandberg.

Euroopa angerjas – salapärane veeloom. Muide, me ei tea siiani, kus nad täpselt koevad! Selle kindlakstegemine on kui omalaadi võidujooks, kes enne jälile jõuab. Raadiosaatjad, ja GPS seadmed on muutunud aina tõhusamaks – keegi ei oska isegi arvata mitme konkureeriva uurimisrühma märgistatud angerjad Sargasso mere poole ujuvad ja lõpuks nad peavad oma kudemiskoha inimestele teatavaks tegema. Ja […]

Kas ja kuidas Liivi lahte tuuleparkide rajamine mõjutab kalade elu? Millised tegurid häirivad kalu enim? Kas ainult häirivad? Mis juhtub siis, kui heeringas peeretab? Kas Läänemeri on sobiv koht sumpades kala kasvatamiseks? Millised on kalade haigused ja kas need ka inimesi nakatavad? Näiteks kalade koronaviirused? Kui palju iga-aastaselt leitakse ja kui palju hävib kalaliike? Kes […]

Saatejuht Marek Strandberg.

Taastusravi on tehnoloogia! Eriti, kui taastutakse amputatsioonist ja tuleb harjuda jalaproteesiga või õppida kasutama käe bioonilist proteesi. Just sellega tegeletakse Ida-Tallinna Keskhaigla vastavas keskuses. Selle keskuse sünd on seotud Eestipoolsete Lähis Ida sõjaliste missioonide algusega. Nüüd, kus on otsustatud Afganistanist lahkuda, on põhjust seda tehnoloogilist läbimurret Eesti proteesimistehnoloogias ka meelde tuletada. Saatekülaline on Ida-Tallinna taastusravikeskuse […]

Palju räägitakse sellest, et olevat uuringud, mis tõestavat, et just koronapandeemia on koolilastele juurde toonud vaimseid ja psüühilisi probleeme. See on ka argumentideks, et iga hinna eest püüda koolides õpetamist ikka taas kontakstseks viia. Äsja on Kenn Konstabel valitud Eesti Psühholoogide liidu presidendiks ja temaga arutamegi selle üle mida saab teada neist uuringutest ja mida […]

Maad on tabanud tohutu energiaga osakesed – see juhtus juba aastaid tagasi. Need lendasid Lõunapooluse liustikku rajatud osakeste detektorisse. Kust sellised osakesed pärinvad ja kuidas need kiirenevad nii meeletu energiani? Selle ühe kiirus oli väga lähedal valguse kiirusele nimelt! Kas meil oleks võimalik rajada mõnele kosmilisele objektile – komeedile näiteks – observatoorium, is kaugematest kohtadest […]

Inimeste loodud märgisüsteemid mõjutavad tervet ökosüsteemi, Maa geoloogiat ja paljut muudki. Seda pani tähele juba Vene õpetlane Vladimir Vernadski. Juri Lotman on sedastanud selle, et inimene elab omalaadses mõistete keskkonnas, kultuurimullis – semiosfääris. Indrek Ibrus, John Hartley ja Maarja Ojamaa on selle arusaama viinud laiemale alusele ja räägivad oma käsitluses ka digitaalsest semiosfäärist ja sellest, mil moel peab […]

NOBELI keskus Tallinna?
 Kas ainult Tallinna või kogu Eesti jaoks? Kas Alfred Nobeli enese järgi? Ei, tema vennapoja järgi, kes koos Lessneriga lõid Nobeli ja Lessneri (Noblessneri) laevatööstuse.
 NOBELI – keskus saab olema inseneri ja teaduskultuuri keskus. Miks sellist keskust vaja on? Kas see on vaid tehnikamuuseum või midagi enamat?
 Kas teadus ja tehnika on […]

Alvar Soesoo, Eesti ehk üks markantsemaid geolooge — nii teadlasena kui praktikuna sai sel aastal presidendilt Valgetähe ordeni. Geoloogiakeskuse algatamise ning käivitamise ja muudegi oluliste panuste eest. Kui palju on inimestel kaevandusi ja kui suure hulga maad need enda alla võtavad? Millest tuleb inimeste hirm geoloogiliste uuringute ees ja kuidas sellest üle saada? Kas fosforiidisõja […]

Mis on masinõpe ja kuidas aitab masinõpe toime tulla keelega ja keele õppimisega? Millest masinad omavahel räägivad? Kas masin saab välja mõelda hea keele ka inimese jaoks – uue keele? Kas masin saab aru ka südameasjadest – meditsiinilistest südameasjadest? Kui hea abiline arstide jaoks on masin? Kas tehisintellekt oskaks välja mõelda ka distantsõppeks parimaid õpetamisviise? […]

Inimene, atmosfäär, kliima. Kas on veel kahtlusi selles, milline on inimese mõju kliimale? Kas inimestel on piisavalt oskusi, et tehniliste vahenditega – kasutades näiteks keemilisi ühendeid, mida kõrgatmosfääri paisata – jahutada Maa kliimat? Kas teadlased on selles osas ühel meelel? Mida teha, et Maad päriselt jahutama hakata? Saatekülaline Tartu Ülikooli füüsikainstituudi atmosfäärifüüsika kaasprofessor ja vabariigi […]

Mis siis ikkagi juhtub lastega, kui nad peavad kodus õppima? Kas on probleem lastel või hoopis täiskasvanutel, kes kohanevad epideemiaoludega väga kehvasti? Kas täiskasvanud kasutavad lapsi kilbina, kellega kaitsta endi probleeme? ​Kui hästi on toime tulnud Eesti koolid epideemiaoludes? Kas distantsõpe võib viia sootuks uue koolikorralduseni, kust vana pudeneb loomupäraselt? ​Neist asjust räägime Põltsamaa ühisgümnaasiumi […]